Võlaõigusseadus teeb autoostu soodsamaks

Erinevalt praegusest praktikast, kus auto ostmisel peab uus omanik endale ka uue kaskokindlustuse ostma, lähevad võlaõigusseaduse jõustumise korral auto omandajale üle kõik senisest kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Kindlustusseltside Liidu direktor Katrin Hanko rääkis, et eelkõige vähendab see auto ostmisega kaasnevaid sekeldusi. Teiseks võivad kõrge kahjususega autoostjad Hanko sõnul isegi võita -- ostu järel kehtima jääv kaskoleping on soodsam, kui ostja seda ise sõlmides saanud oleks.

Sampo Eesti Kindlustuse kaskokindlustuse tootejuht Tarmo Lääne selgitas, et praegu lõpeb kaskokindlustuse lepingu kehtivus auto võõrandamise korral. See on loomulik, et uue omaniku puhul tehakse uus poliis, sest omaniku kahjusus on lepingu hinna määramise peamine kriteerium, selgitas ta. «Kui on kõrge kahjususega klient, siis on kindlustusmakse kõrgem ja kahjudeta ta kindlustusmakse pikapeale langeb, nagu liikluskindlustuseski,» rääkis Lääne.

Kui ostjale kehtiva kindlustuslepingu tingimused ei meeldi, võib ta võlaõigusseaduse kohaselt edaspidi lepingu kuu aja jooksul üles öelda. Samas mõningatel juhtudel võib ka selts kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda. «Näiteks kui uus omanik hakkab seni valdavalt garaazhis seisnud väheste kahjudega autot taksona sõitmiseks kasutama,» selgitas Katrin Hanko. «Kuid eks see ole loomulik, sest ka praegu peab klient seltsi riskide suurenemisest informeerima.»

Seesam Kindlustuse kindlustusdirektor Priit Kuuskme tunnistas, et kliendile kehtestab võlaõigusseadus mugavamad tingimused. «Klient saab kindluse, et varal, mille omandisuhe muutub, on kindlustuskate juba peal,» lausus ta. «Näiteks kui kohe ostu-müügijärgsel ajal midagi juhtub, on tal kindlustus olemas ja ta ei pea sellele enne ostu mõtlema.» See on suhteliselt loogiline ja kliendi huvidest lähtuv, märkis Kuuskme.

2001. aastal kehtima hakkava võlaõigusseaduse säte kehtib ka teiste kindlustatud varade müümise korral.