Kindlustusmakse kujunemise üks tegur on kindlustusvõtja riskikoefitsient selle sõiduki suhtes, mille kohta leping sõlmitakse. Koefitsient väljendab, kui ohtlik on antud sõiduk liikluses, ja selle arvutamise aluseks on kindlustusvõtja riskigrupp (rahva suus ka boonusklass või lihtsalt boonus). Kuna riskigrupp leitakse sõiduki suhtes, võib kindlustusvõtjal olla erinevate riskigruppidega sõidukeid.
Uus sõidukiomanik alustab riskigrupiga 120. Riskigrupp võib langeda järgmiseks kalendriaastaks, kui kindlustusvõtja pole sellele eelneval arvestusaastal (üleeelmise aasta 1. oktoobrist kuni eelmise aasta 30. septembrini) põhjustanud liikluskahju ja lepingute kogupikkus selel perioodil on olnud vähemalt 182 päeva.
Riskigrupp võib jääda samaks kui kindlustusvõtja pole selle sõidukiga eelneval arvestusaastal põhjustanud ühtegi liikluskahju ja lepingute kogupikkus sellel perioodil on olnud alla 182 päeva.
Riskigrupp võib aga tõusta, kui kindlustusvõtja selle sõidukiga on kalendriaastale eelneval arvestusaastal põhjustatud liikluskahju.
Kindlustusvõtja riskigrupp võib langeda kuni väärtuseni 040 (100, 080, 070, 060, 050 ja 040). Samas võib aga riskigrupp tõusta kuni väärtuseni 300 (150, 180, 210, 250 ja 300). Kui kindlustusvõtja ostab endale uue sõiduki, (tal on juba kindlustuslepingud ühe või enama sõiduki suhtes) leitakse selle riskigrupp keskmisena jooksval aastal kehtinud või kehtivate lepingute alusel. Keskmiseks on kaalutud keskmine riskigruppidest, kusjuures kaaludeks on lepingute kehtivuspäevade arv. Kui jooksval aastal ei ole ühtegi kehtivat või kehtinud lepingut, võetakse aluseks eelmine aasta või üleeelmine aasta.
Riskikoefitsiendi väärtuseks on riskigrupi kood jagatud 100ga. Enne koefitsiendi kasutamist korrigeeritakse kindlustusmakse määramiseks teda vajadusel veel lisakoefitsientidega. Kui kindlustusvõtja sõidukiga on põhjustatud liikluskahju pärast arvestusperioodi lõppu, korrutatakse riskikoefitsienti 1,2ga iga kahju kohta. Kui viimase aasta jooksul on kindlustusvõtjat selle sõiduki juhtimisel karistatud joobes sõidukijuhtimise, joobe kontrollist kõrvalehoidmise või joobes juhi rooli lubamise eest, korrutatakse riskikoefitsienti 1,05ga iga juhu kohta.
Tariifid arvutakse ümber kord aastas ja reeglina leitakse kalendriaastaks. Tariifide arvutamisel lähtutakse lisaks seadustele ka liikluskindlustuse senisest statistikast. Põhilised suurused, mis mõjutavad tariifi kujunemist, on kahjuhüvitise keskmine suurus ja kahjutihedus (kindlustusjuhtumite-liiklusõnnetuste arv 1000 kindlustusaasta kohta) tariifiklassides.
Lisaks arvestatakse tariifide väljatöötamisel uute riskide lisandumist (näiteks 1999. aastal lisandus haigekassade nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu) ja kahjuhüvitiste piirmäärade muutumist. Sõltuvalt statistilistest andmetest võivad tariifid ümberarvutamise tulemusena tõusta või langeda. Kui me räägime näiteks tariifide keskmisest tõusust, siis on tõus olenevalt tariifiklassist erinev ja samas võivad osas tariifiklassides tariifid hoopis langeda.