Ettevõtluspisik aitab Ida-Virumaad

Ida-Virumaal on tööpuudus üks suuremaid Eestis ja energeetikasektoris toimuvate ümberkorralduste tõttu suureneb töötute arv veelgi. Sellepärast on oluline, et lisaks energeetikasektori efektiivsemaks muutumisele tuleks Ida-Virumaale rohkem välisinvestoreid ning tekiks väikeettevõtjaid, kes loovad uusi töökohti.

Olen viis aastat Ida-Virumaaga kokku puutunud ja mul on tekkinud arvamus, et maakonna oluline probleem on ettevõtluspisiku puudumine siin elavates inimestes.

Oleme Kreenholmis likvideerinud tegevusalad, mis ei ole olnud põhisuunale vajalikud. Paralleelselt oleme julgustanud allüksuste töötajaid asutama oma ettevõtet, et nii tegevust jätkata. Kohati on see õnnestunud, aga pea alati on läinud vaja suurt veenmisjõudu, sest suurettevõttes töötanud inimestel puudub julgus ja kindlustunne iseseisvalt jätkamiseks.

Ida-Virumaal on puudus mitmesuguste tegevusalade väikeettevõtetest. Kui Narva linnajuhid küsivad, kuidas meelitada välisinvestoreid, siis olen öelnud, et soodustada tuleb teenindusettevõtete teket ja väikeettevõtlust. Kui Narva-suuruses linnas ei ole isegi hotelli, siis pole mõtet rääkida välisinvestorite meelitamisest.

Lähim hotell asub Rakveres ja sellest tingituna on ka Kreenholm sunnitud ülal pidama külalistemaja, kus saab majutada külalisi ja koostööpartnereid. Vastasel korral need inimesed Kreenholmi tagasi ei tuleks ja meiega tegemist ei teeks. Hotelli rajamine eeldab muidugi suuremat kapitalipaigutust kui kohalikele ettevõtjatele jõukohane.

Üks suur miinus on väikelennukitele sobiliku lennuvälja puudumine. Kui õnnestubki investoris Ida-Virumaa vastu huvi tekitada, siis pärast viit tundi autosõitu, mis kulub Tallinnast edasi-tagasi Narvas käimiseks, võib see huvi kiiresti taanduda ning rahapaigutamiseks vaadatakse mõni Tallinnale lähem piirkond.

Narva sõitmise teeb tülikaks seegi, et Tallinna-Narva maantee ääres pole kohta, kus autojuhid saaksid puhata. Kui hotelli ehitamine eeldab paksemat rahakotti, siis autojuhtide teenindamine on väikeettevõtjatele suur ja seni kasutamata arengumaa.

Väikeste teenindusettevõtete loomisel sõltub ettevõtlikkuse pisikust rohkem kui rahakoti paksusest. Samas on ilmne, et mingi algkapital peab olema, et üldse alustada. Kui sa elad 400 krooni suurusest töötu abirahast ja saad ettevõtte käivitamiseks riigilt toetust 10 000 krooni, siis on firma asutamine keeruline.

Võib-olla on lisaks 10 000 kroonile võimalik leida mehhanisme, mis julgustaksid inimest uut ettevõtet asutama. Selge on, et riik ise ei saa hakata teenindusettevõtteid asutama. Riigi tegevus peab olema suunatud suurte investeeringute ligimeelitamisele. Endiselt on Ida-Viru probleem maakonda saatev negatiivne maine. Kui välisinvestor hakkab huvituma Eestist, siis küsib ta arvamust oma saatkonnast. Tihtipeale annavad saatkonnad infot ajakirjanduse põhjal. Ajakirjanduses on Ida-Virumaa puhul olnud olulisel kohal negatiivsed sündmused aja probleemid eesotsas kuritegevusega. Piirkonna eeliste tutvustamine välissaatkondade ning ajakirjanduse esindajatele võiks olla eeskätt linnade ja maakonna ülesanne.

Ida-Virumaal aitab tõsisemaid probleeme vältida ja tööpuuduse kasvu pidurdada tööjõumahukate tootmisettevõtete rajamine maakonda ja sellepärast on välisinvestorite teavitamine Ida-Viru positiivsetest külgedest väga oluline.

Kreenholm on saavutanud tööjõu osas optimaalse taseme. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis selle aasta lõpus on Kreenholmis töötajaid rohkem kui praegu. Meil on kavas avada veel üks õmblusvabrik, mis annab tööd 300 inimesele. Samal ajal me aga vähendame toetava personali hulka.

Ida-Virumaa suur pluss on oskustööliste rohkus. Seda tuleks välisinvestoritele senisest paremini teadvustada. Kui teiste Eesti regioonide ettevõtjad kurdavad kvalifitseeritud tööjõu nappuse üle, siis Ida-Virumaal ei ole see probleem. Kui Eesti ettevõtjatel pole oma maakonnas piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, siis tasub neil mõelda tootmise Ida-Virumaale kolimise peale.