Eesti majanduse arengukava, mille alusel rahandusminister Siim Kallas ja Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pedro Solbes Brüsselis täna Eesti majanduspoliitika prioriteetide ühishinnangule alla kirjutasid, sai Euroopa Komisjonilt positiivse hinnangu, kirjutab homses Äripäevas Kadri Kuusk rahandusministeeriumist.
Järgneb lühendatud tsiteering kommentaarist:
'Tegemist on väga heatasemelise ning põhjaliku dokumendiga,' kinnitab komisjon. Tegemist on seejuures dokumendiga, mis samuti kui IMFi memorandum omab suurt tähendust Eesti majanduse tulevikule.
Arengukavas lubab valitsus jätkata senist avatud majanduspoliitikat. Säilib valuutakomitee süsteem ja jätkatakse range eelarvepoliitika elluviimist. Eelarvepoliitika peamine eesmärk on valitsussektori eelarve tasakaal keskpikas perspektiivis ja madal võlatase. Prioriteetideks on sisemaise säästmise soodustamine, tööturu paindlikkuse suurendamine ning suuremate struktuursete reformide, sealhulgas erastamise lõpuleviimine.
Valitsus lubab viia läbi eelarve-, pensioni ja avaliku sektori reformi ning pöörata suuremat tähelepanu kutse- ja täiendõppele. Eesmärgiks on saavutada järgmistel aastatel viieprotsendiline majanduskasv.
Majanduskasvu peamiseks allikaks on ekspordi kasv. Stabiilne majanduskeskkond on jätkuvalt atraktiivne väliskapitali, peamiselt otseste välisinvesteeringute sissevooluks, mis omakorda toetab struktuurseid muutusi, tõstab efektiivsust ja stimuleerib ümberorienteerumist Euroopa turgudele.
Majanduskasv ja sisemaise nõudluse taastumine viivad jooksevkonto defitsiidi mõõdukale suurenemisele. Inflatsioon on järgmistel aastatel veidi kõrgem kui eurotsooni riikides, ehk umbes 3,5-4,5%. Kooskõlas tootlikkuse kasvuga on reaalpalga kasvuks lähiaastatel prognoositud keskmiselt neli protsenti, tööpuudus väheneb.