• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,38%5 953,35
  • DOW 30−0,13%42 786,17
  • Nasdaq 0,66%19 701,37
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,41
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,38%5 953,35
  • DOW 30−0,13%42 786,17
  • Nasdaq 0,66%19 701,37
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,41
  • 17.05.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti riik peab turismisektori arendamisel pöörama tähelepanu konverentsiturismile ja Venemaa turu võimalustele

Majandusministeeriumi strateegilise arendusplaani kohaselt on seatud eesmärgiks turismiteenuste ekspordi kasv 2003. aastaks 17 miljardile kroonile, mis on kaks korda suurem, kui oli turismiteenuste eksport 1997. aastal. Et seda eesmärki saavutada, siis peab riik tagama ka vajalikud vahendid. Kasv saab turismi puhul tulla eeskätt riigi promotsiooni kaudu. Eestit kui riiki peab hakkama mõtestatult väljaspool tutvustama.
Ettevõtja ise on Eestis turismi valdkonnas väga palju tööd ära teinud, koostanud uusi marsruute ning arendanud erinevaid turismiliike. Kui me aga analüüsime seda, mis toimub mujal maailmas, siis selles, et Eesti oleks edukas turismimaa, on suur roll täita ka riigil.
Eeskätt tuleb paika panna prioriteedid ja turismiatraktsioonid, millele saab Eesti riik oma turundusplaani üles ehitada. See aitab meil tegevust paremini koorideerida ja vähendab killustatust. Meie suurim turismiatraktsioon on Tallinn, mis toob meile kõige enam raha sisse. Näiteks möödunud aastal jäi kogu Eesti turismitulust Tallinna umbes 80.
Sellepärast ma näen, et Eesti riigile on perspektiivis kõige mõttekam arendada konverentsiturismi. See on turismiliik, mis jätab riiki kõige rohkem ja samas on meie geograafiline positsioon konverentside korraldamiseks suurepärane.
Konverentsiturismi eeldus on mahukad investeeringud, mis eeskätt peaksid minema polofunktsionaalse halli ehitamiseks Tallinnasse. Muidugi ei tähenda halli ehitamine, et nüüd hakatakse siin kohe konverentse korraldama, sest alati peab olema lisaks konverentsikeskusele veel midagi, mis nimetatud turismiliiki toestab. Eesti puhul on selleks Tallinna vanalinn ja seega on meil olemas head eeldused meelitada siia jõukamaid turiste.
Eesti on Euroopa turismifirmade liidu liige ja selle organisatsiooni peamine ülesanne või eesmärk on tagada, et ei oleks takistavat bürokraatiat kauba ja inimeste liikumisel.
Eesti turismifirmad on teinud palju kirju ja üritanud neid samu eesmärke Eesti riigiasutustele selgeks teha, aga vaatamata sellele on näiteks venelastele Eesti viisa saamine läinud üha keerulisemaks.
Nüüd nõuab Eesti riik lisaks sellele, et turismifirma annab Vene turistide osas garantii, ka samasugust kinnitust hotellidelt. Olen veendunud, et tegelikult tuleb võtta suund bürokraatia vähendamisele ja kaaluda ka võimalust Vene kodanikele teatud tingimustel piirilt viisa andmist.
Näiteks Türgi on läinud seda teed, et on turistide meelitamiseks teinud viisahankimise formaalsuse imelihtsaks. Nad kontrollivad piiril, et sa ei ole mingi kurjategija ja siis pead maksma 10 USA dollarit ning pääsed riiki. Ma ei taha öelda, et me peaksime kehtestama analoogse piiriületuse, aga kindlasti on palju võimalusi, et teha Eesti külastamine turistile meeldivamaks ja luua eeldused, et Eestis hakkaks rohkem käima Vene turiste.
Kui meil õnnestuks kas või pisikene osa sellest 200 miljonist inimesest Eestisse turismireisile meelitada, siis oleks see Eesti majanduse arengule väga positiivne. Ei tohiks olla ju mingit vahet, kas klient tuleb Eestisse USAst, Venemaalt, Kanadast, Iisraelist.
Meil on väga palju õppida Soomelt, kuidas peab tegema turundusalast tööd Venemaa ja kogu SRÜ turuga. Kas või selline lihtne näide ? soomlased on hakanud enda kohta käivat infot jagama ka vene keeles. Kui käia Helsingis, siis on näha seal väga palju venekeelseid reklaame. Samuti olid venekeelsed viimasel Helsingi turismimessil jagatud Soomet tutvustavad voldikud. Vene keel on muutunud Soomes üheks töökeeleks.
Sarnaselt Soomele ei tohi ka Eesti unustada, et meie kõrval, Venemaal, on väga palju jõukaid kliente. Tuleb olla üle eelarvamustest ja vaadata, mida teevad meie põhjanaabrid ja neist eeskuju võtta. Soomlased ei ole ainsad, ka Rootsi on hakanud viimasel ajal Vene turuga tegema väga tõsist tööd.
Näiteks olen ma ise korraldanud reise vene advokaatidele, kellel kuskil Hispaanias maja ja lapsed käivad Inglismaal koolis. Nad ei hakka kunagi paluma Eestis poliitilist varjupaika, vaid tahavad tulla ja veeta Eestis ühte ilusat nädalavahetust. Miks peab riik oma bürokraatiaga andma neile mõista, et nad ei ole oodatud?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele