Turismiäri edu kandub üle teistesse majandusharudesse

Turism on üks laiaulatuslikuma mõjuga majandusvaldkondi. Turistide kulutuste liikumist teistesse majandussektoritesse peale hotellide ja reisifirmade on raske mõõta, ometi jõuab sinna hoopis rohkem raha kui otseselt turiste teenindavatele firmadele.

Turism loob töökohti ja sissetulekuid kolmel tasandil. Esimene tasand hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes saavad oma põhitulu turismist: majutus- ja toitlustusasutusi, transpordifirmasid, reisifirmasid, vaatamisväärsusi ja muuseume ning põhiliselt turistidele suunatud müügiartiklite (näiteks suveniiri-) kauplusi.

Teise tasandi moodustavad peamiselt esimest tasandit teenindavad ettevõtted, samuti need, kes saavad osa oma tulust turistide kulutuste kaudu: kauplused, turismitrükiste ja kaartide väljaandjad, bensiinijaamad, taksod, pangad, ürituste korraldajad, majutus- ja toitlustusasutuste tarnijad. Teise tasandi ettevõtete kaudu jõuab turistide Eestisse toodud raha paljudesse majandussektoritesse (kolmas tasand): ehitus ja kinnisvara, põllumajandus, toiduainetööstus, rõivatööstus, trükitööstus, sidekanalid, koolitus, reklaam jms.

Eelmisel aastal Eestit külastanud 3,18 miljonit väliskülastajat kulutasid siin 10,4 miljardit krooni. Vaid kolmandik sellest jõuab traditsioonilisse turismisektorisse: Eesti transpordifirmadele 22, reisifirmadele 6 ja majutusettevõtetele 5. Ülejäänu laekub jaekaubandusele, toitlustusele, meelelahutusvõimaluste pakkujatele, kohalikule transpordile, kuid kajastub ka selliste sektorite käibes, mida tavapäraselt ei osata turismiga seostada.

Nii saab näiteks ehitussektor osa oma tulust tänu turismile, ehitades hotelle ja muud sise- ja välisturistidele vajalikku infrastruktuuri. Phare programmi raames Iiri turismiekspertide tehtud majandusanalüüsi metoodika järgi on Eestis otseselt ja kaudselt turismiga seotud 16 töökohtadest: alates hotellide ja reisibüroode töötajatest kuni talunikeni, kelle toodang jõuab turisti toidulauale.

Siseturism, millest saadav tulu on Eestis tervikuna ligi 10 korda väiksem kui tulu väliskülastajatelt, on paljudele regioonidele tuluallikana välisturismist olulisemgi. Eelmisel aastal kulutasid Eesti elanikud sisereisidel 880 miljonit krooni.

Kuigi siseturism tähendab vaid Eesti-sisest raha ümberjaotumist, on see üks regionaalse arengu käivitajaid, eriti seal, kus muudes sektorites töökohtade loomine on märgatavalt keerulisem ja kallim.

Turism ei ole aga ainult erasektori tuluallikas, vaid lisab otseste ja kaudsete maksude näol olulise summa nii riigi kui ka kohalikesse eelarvetesse. Esiteks laekub käibemaks ja aktsiisimaks välismaalaste poolt Eestis tarbitavatelt toodetelt ja teenustelt. Teiseks maksavad kõigil kolmel tasandil väliskülastajaid teenindavad inimesed ja ettevõtted oma tuludelt tulumaksu. Kolmandaks laekuvad mitmed maksud välismaalastelt otseselt (viisakäsitlusmaks, sadamamaks). Neljandaks, turismitulu võimendub majanduses, kui turismist saadud täiendavat tulu kasutatakse sisemaiseks tarbimiseks, millelt omakorda makstakse makse. Eelmisel aastal andsid väliskülastajate kulutused Eestile maksutulu üle 3 miljardi krooni.

Eesti majanduse arengukava aastateks 1999?2003 seab eesmärgiks Eesti turismitulu jõudmise mulluselt 10,4 miljardilt 17 miljardini aastaks 2003. See eesmärk lähtub viimaste aastate arengust, mille jätkumine sõltub otseselt turismi arendamiseks tehtavatest investeeringutest.

Globaliseerumise ajajärgul valitseb turismimaade vahel ülisuur konkurents. Kui veel seitsmekümnendail oli maailmas paarkümmend põhilist reisisihti, siis tänapäeval pole maailmas ühtki riiki, mis ei tegutseks aktiivselt turismist võimalikult suure tulu saamiseks, investeerides riigi tutvustamiseks keskmiselt 1?3 turismituludest. Väljaspool naaberriike praktiliselt tundmatu Eesti peaks enda teadvustamiseks turismimaana investeerima vähemalt 35 miljonit krooni aastas ehk 12 korda rohkem, kui on praegu turismiameti turunduseelarves.