Vilepuhuja kaitse seaduse segadus langeb ettevõtja õlule
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.
Uuel aastal jõustuva vilepuhuja kaitse seaduse kitsaskohtadega peab ettevõtte hakkama saama ise. Foto: Andras Kralla
Telias on vilepuhuja süsteem üle kümne aasta kasutusel. “Meie oleme seda hästi palju lihtsustanud just selle süsteemi selguse huvides nii menetlejale kui ka kaebuse esitajale. Ütleme, et võite pöörduda ükskõik millise seaduse rikkumisega või ebaeetilise käitumisega, mis on organisatsioonis toimunud ja ei piira kuidagi Euroopa Liidu õigusega või kaebuse sisuga,” rääkis Telia isikuandmetekaitse ekspert Andrus Hinrikus.
Vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini ees, kuid avatud sisekultuuriga ettevõtetel pole midagi karta, rääkis Telia isikuandmete kaitse ekspert Andrus Hinrikus.
Riigikogu võttis eelmisel nädalal nn vilepuhujate kaitse seaduse vastu minimaalsel määral, mille taga võib olla nõukogude ajast jäänud põlgus pealekaebamise suhtes, arvasid Soraineni advokaadid.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Tänasel valitsuse istungil ei toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud isikute kaitset.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.