Uus meetod firmaväärtuse arvutamiseks

Rahvusvahelise raamatupidamise standardi IAS 22 ?Äriühendlused? muudetud versioon IAS 22 (revised) jõustus 01.07.1999. Kalendriaastaga firmale on see kohustuslik alates 2000. a. Muutub eelkõige järgmiste valdkondade arvestus: omandatud varade ja kohustuste hindamine ostuanalüüsis; firmaväärtuse amortisatsiooniperioodi pikendamine 20 aastale; negatiivse firmaväärtuse arvestamine.

Kuni 1999. aastani kehtinud IAS 22 versioon käskis soetatud varade õiglase väärtuse määramisel lähtuda nende eeldatavast funktsioonist ettevõttes (näiteks kas kasutatakse tootmisprotsessis või müüakse maha). IAS 22 uus versioon käsib hindamisel lähtuda ainult nende turuväärtusest. Uus versioon keelab ka eraldiste moodustamise uue ettevõtte soetamisega kaasnevate tulevikus tekkivate kulutuste ja kahjumite katteks.

Kui vana standard lubas firmaväärtust amortiseerida üldjuhul kuni 5 aasta jooksul ja erandkorras kuni 20 aasta jooksul, siis uus standard ütleb, et firmaväärtust tuleks amortiseerida tema kasuliku eluea jooksul, mis ei ületa üldjuhul 20 aastat.

Erandina võib amortisatsiooniperiood ületada ka 20 aastat, kui soetatud varadest enamuse moodustavad väga pika kasuliku elueaga varad. Kui kasutatakse pikemat perioodi kui 20 aastat, tuleb igal aastal viia läbi nn ?väärtuse test?, veendumaks, et firmaväärtust ei ole vaja alla hinnata. Võrdluseks: USA standardid lubavad firmaväärtust amortiseerida kuni 40 aasta jooksul ning Suurbritannia standardid erandkorras isegi ?lõpmatult? pika perioodi jooksul (ehk üldse mitte amortiseerida).

Kõige olulisem muutus toimus negatiivse firmaväärtuse arvestuses. IAS 22 vana versioon lubas negatiivse firmaväärtuse kajastamisel kahte erinevat meetodit, millest esimene oli sarnane Raamatupidamise Toimkonna (RT) juhendis kirjeldatud meetodiga. Meetodi olemus seisnes selles, et negatiivse firmaväärtusega samas summas vähendati soetatud mitterahaliste varade bilansilist maksumust; kui midagi jäi veel üle, siis kajastati bilansis kohustuste poolel negatiivse firmaväärtusena ja amortiseeriti kuni 5 aasta jooksul.

Uus IAS 22 nõuab negatiivse firmaväärtuse kajastamisel täiesti uut meetodit. Negatiivne firmaväärtus jagatakse ostuanalüüsi tegemisel kahte ossa:

(a) see osa negatiivsest firmaväärtusest, mis on põhjendatav soetatud tütarettevõtte planeeritavate kahjumitega järgnevatel aastatel;

(b) ülejäänud osa negatiivsest firmaväärtusest.

Mõlemad osad tuleb kajastada bilansis negatiivse varana (samas kategoorias, kus positiivne firmaväärtus) ning amortiseerida tulusse:

- osa (a) samadel perioodidel soetatud tütarettevõtte planeeritud kahjumitega (kui nendel perioodidel kahjumeid ei teki, siis liidetakse osa (a) osale (b)).

- osa (b) soetatud tütarettevõtte amortiseeritava põhivara järelejäänud keskmise eluea jooksul. Kui osa (b) summa ületab omandatud amortiseeritava põhivara õiglast väärtust, siis tuleb seda ületav osa kanda koheselt tulusse.

Hetkel kehtiv RT äriühendlusi reguleeriv juhend oli küll kooskõlas IAS 22 vana versiooniga, kuid seda ei ole tänaseks vastavusse viidud IAS 22 uuendatud versiooniga. Seega ettevõtted, kes peavad oma aruandluses järgima nii Eesti kui ka IASi nõudeid (näiteks börsiettevõtted), võivad olla sunnitud koostama kaks erinevat aruannet.