Hansapank lõpetab saeveski laenuafääri

Hansapanga laenudirektori Aivar Rehe ja Varu juhatuse esimehe Urmas Koidu kinnitusel saab Virumaal asuva Näpi saeveski müügileping allkirjad sel nädalal. Sylvesteri juhid tehingu kohta kommentaare anda ei soovinud.

Ka Rehe ei soovinud konfidentsiaalsusnõuetele viidates Näpi saeveski laenude ja müügiga seonduvat pikemalt selgitada. ?See on üks etapp saneerimisprogrammis, mida Hansapank vaatab kõrvalt kui kreeditor ja näeb väga positiivse lahendusena,? seletas ta vaid. ?Mul on üle pika aja väga hea tuju nii hea tulemuse üle.?

Tulemus on hea selles mõttes, et tänapäevane, kuid kuhjunud võlgade tõttu raskustes Näpi saeveski saab tugeva investori Eesti puidutöötlemise turust rohkem kui poolt kontrolliva Sylvesteri näol.

Teisest küljest sai pank tehingust kahju, mis ulatub kümnetesse miljonitesse, aga võib küündida ka saja miljoni kroonini.

Esiteks pidi Hansapank loobuma 23 miljoni kroonisest nõudest ASi Varu vastu, kes vastutasuks müüs Näpi aktsiad tänavu suvel panga näidatud offshore-firmale. Koos Varu võla unustamisega vabastas Hansapank ka ettevõtte omanikud Urmas Koidu ja Arvi Schilfi Varu laenu käenduslepingutega võetud kohustustest.

Teiseks ei maksnud Sylvester Näpi eest sentigi, võttes vaid koos varadega üle suurema osa ettevõtte 66 miljoni krooni suurusest võlast Hansapanga ees. Lisaks annab Hansapank Näpile paarkümmend miljonit krooni käibelaenu.

Suvel samuti Näpi ostu kaalunud ASi Harju KEK juhatuse esimees Madis Talgre peab ostutingimusi ostjale soodsaks ja nendib, et ehkki pakkus ise rohkem, oli pank huvitatud müügist just Sylvesterile. ?Tehas on viimase peal, poisid on investeerinud headesse masinatesse ja tööjõud tasemel,? rääkis ta. ?Seal viie aastaga 100 miljonit teenida pole probleem.?

Talgre hinnangul oleks Varu endised omanikud kindlasti ka ise suutnud ettevõtte edukalt probleemidest välja tuua, kuid pank ei andnud vaba raha. ?Oleks neil olnud 10?15 miljonit käibekrediiti, oleks Schilf ja Koit kindlasti hakkama saanud,? märkis ta. ?Laenud oleks muidugi tulnud kuni seitsme aasta peale ajatada.?

Rehe ei soovinud põhjendada, miks otsustas pank endised omanikud ettevõttest välja ajada. ?Alati on alternatiive. Müük Sylvesterile oli üks lahendus ja seda tuleb vaadata faktina,? ütles ta.

Eri hinnanguil on Näpi müügi põhjus vastuolud Rehe ja Varu asutajate Arvi Schilfi ja Urmas Koidu vahel. ?Paraku on meie pangad siiamaani sellised, et kui ettevõttel läheb raskeks, siis nad sind enam ei abista, vaid hakkavad vägistama,? nentis Talgre.

1997. aastal koos Urmas Koiduga makseraskustes Näpi saeveski üle võtnud Schilf süüdistab ettevõtte probleemide jätkumises Hansapanka.

Kokkuleppel pangaga pidi Schilf viima lõpule pooleli jäänud saeveski ehituse. Selleks oli tarvis 50 miljonit krooni laenu.

?Laen pidi tulema sügisel, aga seadmeid oli kohe vaja. Siin ma tegin oma elu ühe suurima vea,? tunnistas Schilf. Ta ostis seadmed lühiajalise käibelaenuga, mille lootis tagasi maksta sügisel saadava investeerimislaenuga.

Sügisel esitas aga Hansapank laenu saamiseks rea lisatingimusi, mida Näpi saeveski täita ei suutnud. Edasi sai Näpi mitu väiksemat laenu, aga viivituste tõttu hakkas ettevõte kasumit tootma alles möödunud aasta sügisel.

Hoolimata olukorra paranemisest otsustas pank tänavu kevadel Näpi omanikelt ära võtta, ehkki viimane maksis jõudumööda oma võlgu.

?Kui ma kuulsin, millise dumping-hinnaga Näpi Sylvesterile antakse, jäi mul hing kinni,? räägib Schilf.

Suur osa Näpisse investeeritud rahast on tulnud Schilfi juhitavast Lätis tegutsevast Iiri puidukaubandusfirmast ECT Company.

See on ettevõte, kellele antud tagatiseta laenu varjamises Hansapank süüdistab oma endist väliskaubanduse finantseerimise direktorit Mait Kolditsat.

Tänavu augustis pressiteate teinud Hansapank süüdistas Kolditsat pettuse korraldamises, väites, et viimane varjas alates 1998. aasta suvest tagatiseta laenu ning valetas panga laenukomiteele. Nimetatud halva laenu katteks moodustas Hansapank 66 miljoni krooni eest erakorralisi provisjone. Laen ise moodustab Schilfi andmeil kokku ligi 80 miljonit krooni.

Panga avalduse alusel algatas keskkriminaalpolitsei Kolditsa suhtes kriminaalasja ametiseisundi kuritarvitamises.

Koldits ise väidab, et pole laenuga seonduvat varjanud ega sellest kasu saanud. Lähemaid kommentaare ECT laenu kohta ta anda ei taha. ?Mind seob kliendi- ja pangasaladus,? põhjendas ta.

?Maidu süüdistamisel on kaks põhjust ? Rehe rumaluse kinnimätsimine ja Maidu tembeldamine süüdlaseks, et saada kätte oma töötajate pettuse puhuks tehtud kindlustuse raha,? lausus Schilf.

09.08.2000 Pangatöötaja pettus võib tuua 66 mln kahju