• OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,68%5 930,45
  • DOW 30−0,73%42 680,11
  • Nasdaq −0,64%19 595,24
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,79
  • OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,68%5 930,45
  • DOW 30−0,73%42 680,11
  • Nasdaq −0,64%19 595,24
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,79
  • 21.10.00, 15:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Gert Tiivas: mess on lootused ületanud

Vastab Tallinna Väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas:
Kuidas oled messiga rahul?
Räägiks algatuseks natuke messi ajaloost. Külastasin mõni aeg tagasi paari sarnast üritust Varssavis ja Londonis. Üle aasta tagasi tekkis idee, et teeks ka midagi. Mõttest teostuseni läks nii kaua aega selle pärast, et skepsisest üle saada. Arvati, et äkki tuleb nii umbes kolm osalejat ja sada kuulajat, et kas see teema kedagi huvitab üldse. Olime seetõttu ka ise üsna konservatiivsed, aga praeguseks on isegi optimistlikumad lootused ületatud. Numbrid pole koos, aga tuhanded on kindlasti siit läbi käinud. Hea on see, et oleme tõesti jõudnud loodetud sihtgrupini, keda defineerisime ?homseteks investoriteks?. Need on esiteks näiteks üliõpilased, kellel ei ole veel raha, aga tulevikus kindlasti on. Teiseks need, kellel on raha, aga kes pole veel millegipärast investeerinud ja kelle raha seisab täna näiteks pangahoiusel.
Oleme siin täna ja eile intervjueerinud paljusid tuntud inimesi, kellel oma töös on üht või teistpidi pistmist investeerimisega. Üllatav on, et suur osa neist oma isiklikku raha aktsiatesse või aktsiafondidesse investeerinud pole, ehkki sõnades räägivad nad sellest kui vaata et ainuõigest võimalusest. Miks see nii on?
Jah, arvan, et ka siin kehtib see vana jutt ? kui vaadata inimeste käitumist, siis võib kasutada sõna karjakäitumine. Enamus inimesi hakkab investeerimisele mõtlema siis, kui aktsiahinnad on 20 või 40 protsenti üles läinud. Et kui naabrimees teenis hulga raha, siis mõeldakse: ?Ega ma ka loll ei ole, ma teenin veel rohkem.?
Kas sina börsi juhatuse esimehena tohid aktsiaid osta?
Talinna börsil kaubeldavaid aktsiaid ei tohi. Niisugune on meil sisemine kord.
Kuhu siis oma raha paigutad?
Nagu enamus noori inimesi, olen mõnda aega investeerinud haridusse, ise õppisin USAs. Kooli võlgu maksan siiani, olen selleks laenu võtnud nii Eestist kui ka Ameerikast.
Niisiis jaguneb minu sissetulek kolmeks ? kolmandik läheb õppelaenu tagasi maksmiseks, kolmandik elamiskuludeks ja ülejäänud kolmandiku olen viimasel ajal üritanud säästa elamispinna jaoks. See raha on hoiustel.
Miks sa USAsse tööle ei jäänud, seal oleks ju lihtsam olnud laenu tagasi maksta?
Töötasin Maailmapangas, seal on umbes 10 000 töötajat. Tekkis küsimus on, mis on minu lisandväärtus ? kas maailmapank oleks halvem organisatsioon, kui mind seal poleks. Eestis on hoopis teine asi, asutused on väiksemad ja iga inimene loeb.
Pensioniplaani sul pole?
Ei ole jah, selles osas olen laisk olnud.
Kas üldse on pensioniplaani vaja?
Usun küll, et on vaja. See annab võimaluse tulevikus oma elustiili valida, mitte leppida sellega, mida riik pakub. Näiteks kui tahan, ostan vanaduspäevade veetmiseks villa Kariibimere saartele.
Kas sa usud, et kui Eesti keskmise sissetulekuga inimene paneb täna osa oma rahast pensionipõlveks kõrvale, siis tulevikus võib ta osta Kariibimere saarte villa?
Ei usu, aga kõik ei peagi Kariibimere villasse minema. Võibolla on inimene õnnelikum hoopis Pühajärve lähedal, aga oluline on, et ta ei sõltu oma laste või lastelaste või riigi armust, vaid saab ise valida.
Kas aktsiatesse investeerimise kogemus puudub sul siis täiesti?
Ei puudu. Oma kogemusest sain muide ka kinnitust sellele tõele, et lühiajalises perspektiivis on väga vähe lootust investeeringutes edukas olla. 1998. Aastal mõtlesin, et kriis aktsiaturgudel on vaibumas ja Venemaa hakkab oma asju korda saama. Ostsin siis Ameerikas ühe Venemaa investeerimisfondi osakuid. Mingi aja pärast see investeering haihtus täielikult. Kui viimati paar kuud tagasi vaatasin, oli minu investeering juba nullis ja usun, et kümne aasta pärast on see plussis. Õnneks ei olnud see raha, mida mul oleks lühikese aja pärast tarvis olnud.
Mis sulle endale siin messil huvi pakkunud on?
Minu jaoks oli üks paremaid asju Indrek Pertelsoni esinemine. Oli huvitav kuulata hoopis teise eluvaldkonna inimese vaateid. Teine asi, mida siit õppinud olen, on vana tõde, et julge hundi hind on rasvane. Näiteks need, kes osalesid Kuldvillaku lindistusel, kuhu nii mõnigi inimene keeldus tulemast, kartes ennast naeruväärseks teha. Ka mujal siin messil osalejad läksid kindlasti riski peale välja, aga seni tundub, et asi läks asja ette.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 12:32
LHV: e-poe müügikanali tähtsust ei saa enam eirata
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele