Läbipaistmatu eelarvega Eesti Televisioon saab tuleva aasta riigieelarvest lisaraha, kuigi pole omanikele selgitanud, kuidas soovib raha kulutada, kirjutab Postimees.
'Ükskõik kui palju sinna anda, ikka on puudu,' sõnas riigikogu rahanduskomisjoni liige Meelis Atonen (Reformierakond).
'See on minu isiklik arvamus, kuid on mulje, et ringhäälingunõukogu saab juhatuse esimehelt Aare Urmilt sama vähe andmeid, kui eelmine koosseis sai Toomas Lepalt,' lisas ta.
ETV juhtkond ei soovinud läinud nädalal vastata Postimehe küsimustele riigitelevisiooni 2001. aasta eelarve kohta, osutades sellele, et kõrgemalseisev organ - ringhäälingunõukogu - pole seni ETV lõplikku eelarvet kinnitanud.
Seetõttu pole võimalik võrrelda saatepäeva või -tunni hinda eri telekanalite vahel. Samas tunnistab näiteks rahandusministeerium, et ka riigil puuduvad andmed ETV eelarve tegelike kulude kohta.
Lisaks 2001. aasta riigieelarvest juba kindlustatud 84 miljonile on ETV-l oodata lõviosa koalitsiooni parandusettepaneku kaudu ringhäälingule lubatud 21,2 miljonist kroonist.
Sellest summast läheb 1,2 miljonit ringhäälingunõukogu tegevuskulude katmiseks, ning 20 miljonit tuleb jagada Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vahel.
Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar (Isamaaliit) ütles reedel agentuurile BNS, et 20 miljoni jaotus televisiooni ja raadio vahel selgub pärast riigieelarve vastuvõtmist. Ilmselt läheb üks kolmandik Eesti Raadiole ja kaks kolmandikku televisioonile.
Reformierakonna parlamendifraktsiooni aseesimees Atonen tõdes, et sellist rahajaotust pole valitsusliidus kokku lepitud.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.