Looduskaitsjad ei poolda tselluloositehase rajamist Türile

Türile ehitamise korral tuleks solk juhtida hoopis Raplasse, sest seal juba tegeldakse ideega suunata Rapla reoveed Tallinna lahte.

Türile kavandatava haavapuitmassitehase (rahvakeeli tselluloositehase) keskkonnamõjude uuringu teinud OÜ Ecoman ja TTÜ teadlased kinnitasid, et lähtutakse rangetest Eesti keskkonnanõuetest, mitte aga Euroopa Liidu omadest, mis on tunduvalt leebemad, edastas Kuma Raadio.

Teadlaste töögrupi juht Heino Luik selgitas, et tehase ning linna puhastit läbiv vesi pole veetaimestikule ja kaladele ohtlik. Vee looduslik foon jões taastub Luige kinnitusel 30 kilomeetri pärast, mis aga polnud sugugi meeltmööda kohal viibinud Pärnumaa keskkonnateenistuse inimestele.

Tehase ehitust vedava aktsiaseltsi Estonian Cell juhatuse liige Peeter Lodi rõhutas, et kui Eesti avalikkus ja Türi linn tehase ehitamist siiski ei toeta, rajatakse see Lätti ning Eesti talunike haavapuit mädaneb tarbetult edasi.

Tulevase tehase norralastest omanikud lubasid pakkuda tööd 50-70 inimesele, kuigi töötajate palkadest nad rääkima ei soostunud. Kaasnevaid töökohti lubati 400-500. Tehas peab käiku minema 2002. aasta lõpul, esimene partii pleegitatud termokeemilist puitmassi valmib 2003. aasta kevadel.

Hoolimata koosolekusaalis ajuti valitsenud teravast õhkokonnast lahkuti teadlaste ja arendajate lubadusega, et asju aetakse jätkuvalt avalikult ning see kohtumine ei jää viimaseks.

Türi linnavolikogu koguneb haavapuitmassitehase asukoha detailplaneeringu algatamist arutama 29. märtsil.

Uudise vahendas Kuma Raadio uudistepealik Olev Kenk.