Transpordimajandus vajab õpetust

Rahvusvahelise projekti Portal raames läbi viidud uuringus vastasid küsimustele koolitusvajaduste kohta transpordiorganisatsioonid, -spetsialistid, üliõpilased ja õppejõud.

Transpordispetsialistid olid kõik kõrgharidusega ja pooled neist omasid teaduskraadi. Samas teadis küllaltki piiratud arv spetsialiste, milliste ainete osas nad vajavad täiendavat koolitust. Nõutavamad ained olid spetsialistide puhul transpordi- ja keskkonnaökonoomika (transpordi hinnakujundus, välismõjud, sotsiaal-majanduslik tasuvusanalüüs), liikluse prognoosimine ja modelleerimine, ühistranspordi planeerimine ja korraldamine ning logistika.

Transpordiorganisatsioonidest olid esindatud valitsusasutused ja transpordifirmad. Vastajad esindasid peaaegu kõiki tegevusvaldkondi. Tegevustest olid kaetud nii transpordipoliitika (ministeerium ja tema ametid), ekspluatatsioon, ekspedeerimine ja logistika ning konsultatsioonifirmad. Organisatsioonide tagastatud ankeetides nõuti logistikakonsultante, süsteemide projekteerijaid, transpordi ja keskkonnakaitse ning transpordi ja logistika IT-spetsialiste. Heideti ette, et Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) valmistab transpordi alal ette väheste oskustega ja vähe motiveeritud inimesi. Samuti soovisid kõikide transpordiliikide esindajad transpordi korraldus-, planeerimis- ja ökonoomikaalast koolitust. Eri transpordiliikide puhul olid valupunktid erinevad.

Uuringus osalenud üliõpilased olid peamiselt TTÜst. Üliõpilased soovisid saada koolitust transpordi planeerimise, liigivaliku, -korralduse ja -ökonoomika alal. Logistikas sooviti enam teadmisi laomajanduse ja laovarude kohta ning logistika juhtimisest ettevõttes.

Üliõpilaste arvates tuleb õpetada seda, mida vajatakse, mitte seda, mida suudetakse õpetada (probleemiks õppejõudude koolitus). Heideti ette õpetuse vähest seostatust praktikaga, mistõttu jääb ettekujutus reaalsetest tööolukordadest ähmaseks. Kuna enamik vastanud üliõpilasi õpib transpordi ja logistika erialal, siis võetakse neid töökohtadel ka selle ala spetsialistidena, kuid kahjuks ei tunne nad ennast kindlalt.

Õppejõud soovivad saada teadmisi veoettevõtte majandamise ja juhtimise, logistika, transpordi hinnakujunduse, planeerimise, liigivaliku ning säästva transpordi kriteeriumite kohta.

Kui eelnev puudutas kõrgharidusega seotud soove, siis kursuste peamine probleem on nende toimumise ebaregulaarsus. 2/3 vastanutest on osalenud viimase kolme aasta jooksul kursustel, kus käsitleti seadustikku, logistikat, Euroopa Liidu transpordipoliitikat, liikluskorraldust jne. Kursuse keskmine kestvus oli kolm nädalat. Enamiku kursustest on korraldanud rahvusvahelised organisatsioonid. Peamine takistus täiendkoolituseks on ajapuudus. Eelistatud kursuse kestvus on nädal ja töökeel inglise (eesti keele kõrval).

Põhilised ained, mida kursusel pakutakse, on sõitjate- ja kaubavedu, transpordiökonoomika, sõidukite hooldus ja remont, transpordivõrk, liikluskorraldus, keskkonnakaitse, logistika alused ja logistika teisi valdkondi puudutavad ained. Nende ainete õpetamisel on aga puuduseks kursuste lühidus.

Vastanute arvates on lähima viie aasta põhiprobleemid:

transpordiorganisatsioonide arvates kõrge kvalifikatsiooniga personali ja rahapuudus;transpordispetsialistide arvates rahapuudus ja Eesti madal administratiivne suutlikkus;üliõpilaste arvates kohaliku ja regionaalse transpordi teenindustase (põhjuseks raha, teadmiste ja administratiivse suutlikkuse vähesus). Negatiivseks asjaoluks peeti transpordistrateegia ja integreeritud transpordipoliitika puudumist;õppejõudude arvates kohaliku ja regionaalse transpordi puhul raha vähesus ja madal administratiivne suutlikkus (viimane peidab endas ka puudulikku transpordiharidust ja täiendkoolitust).

Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut osaleb möödunud aasta juunist Euroopa Liidu projektis Portal, milles osaleb 50 organisatsiooni 24 riigist.

Kolm aastat kestva projekti Portal eesmärk on genereerida uusi ja täiustada olemasolevaid õppematerjale ning aidata kaasa nende levitamisele. Eesmärgi saavutamiseks on loodud projektis osalevate ülikoolide ja uurimisasutuste vaheline võrk, mille kaudu toimub õppe- ja koolitusmaterjalide täiendamine ning levitamine.

Projekt jaguneb kümneks tööpaketiks (TP), millest Eesti osaleb kuues:

TP1 ? metoodika kujundamine koostöös kõikide partnerriikidega, et saada ülevaade transpordialasest õppe- ja koolituskursuste pakkumisest ja nõudlusest igas riigis ning teha kindlaks takistused kursuste läbiviimisel;TP4 ? uute moodulite kavandamine ja vanade arendamine vastavalt TP1s valitud tähtsaimatele teemadele;TP5 ? õppematerjalide väljatöötamine/arendamine praktiliseks kasutuseks koolituses;TP6 ? moodulite ja õppematerjalide kontroll ja hindamine;TP8 ? õppe- ja koolitusmaterjalide levitamine;TP9 ? takistuste väljaselgitamine ja soovituste andmine Euroopa Liidule, et stimuleerida ladusat ja otsekohest uuringute tulemuste kasutust transpordihariduses ja -koolituses.

Autor: Mall Villemi