Vale soojustus rikub hoone sisekliima

Erinevate soojustustoodete hulgas valikut tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul suurema soojusjuhtivusega. Mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel tuleb silmas pidada.

Mineraalvillad on head soojustusmaterjalid, kuid nende hulgast peab oskama sobivat toodet valida.

Kui näiteks pööningulagedele sobivad väga väikese mahumassiga mineraalvillad, siis välis-seinte soojustamiseks kerget villa soovitada ei saa.

Seinte soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, mis omab suurt osatähtsust soojaülekandes, hõredast materjalist ?läbi paistma?. Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema, hoone sisepinda tugevalt jahutades.

Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.

Soojustusmaterjalidest on mineraalvilla vastand saepuru, mille isolatsioonivõime on kolm korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus välja. Paraku kipub ka saepuru nagu kerge mineraalvillgi vajuma, tekitades ajapikku külmasildade tekkega seotud probleeme.

Kui saepuru võib endasse koguda õhust vett kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati, siis mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke.

Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded (lagi, põrand, seinad), küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna, vajadusel ehituskonsultantidega nõu pidades.