Edukustasu maksmise alused selgeks

Rahandusministeeriumi kavandatava edukustasu kohta maksu- ja tolliametis on avaldanud arvamust FIEsid nõustav Olavi Kärsna ja rahandusministeeriumi asekantsler Margus Uudam. Kärsna suhtub tulemuspalga rakendamisse negatiivselt, kuna sellega võib halveneda makse maksva väikeettevõtja olukord. Uudam on veendunud edukustasu sisseviimise vajalikkuses, kuna see viib maksude administreerimise kvaliteedi paranemisele ja selle kaudu ehk ka maksukoormuse langusele.

Olen veendunud, et tulemuspalga abil on võimalik parandada maksude administreerimist. Tulemuspalga rakendamises peituvad aga mõned ohud, millega tuleb arvestada.

Esialgu pole selge, milliseid eesmärke soovitakse tulemuspalga rakendamisega saavutada. Üldsõnaline põhjus, et tulemustasu on vaja maksude administreerimise parandamiseks, pole sellise majanduslikult ja sotsiaalselt tundlik valdkonna kohta piisav. Vähemalt hinnanguliselt peaks teadma, milline on see nn maksustamata maksude turu suurus, kuidas see jaotub eri maksude ja majandussektorite vahel ja kuhu tahetakse ning millise aja jooksul tulemuspalga rakendamisega jõuda.

Tähenärimise ja nõela heinakuhjast otsimise ärahoidmiseks ei tohiks tulemuspalka siduda ettekirjutuste arvu ja sissenõutavate summade suurusega. Ainult selgete, arusaadavate ja õigesti püstitatud eesmärkide puhul on võimalik rääkida nende täitmisest kujul, mis on kasulik maksumaksjale ja avalikule sektorile.

Ministeerimil peaks olema senisest selgem arusaam hetkel toimiva maksude administreerimise süsteemi puudustest. Tundub, et esialgu nähakse ainsa põhjusena motivatsiooni puudumist, mis pole piisav ega ka ainuõige.

Maksude kehva laekumise põhjusi tuleb otsida ka maksuseaduste mitmeti tõlgendatavusest, ministrite näpukatest, maksukoormuse tõusust jm põhjustest, mis on seotud riigi tegematajätmistega.

Ohuallikana näen seniseid avaliku sektori edukustasu juurutamise väheseid tulemusi, millele on viidanud ka riigikontroll. Enne kui rakendada tulemuspalka, võiks midagi reaalset olla juba ette näidata. Nõrkusena ja ohuna võiks välja tuua samuti juurutajate (nende seas mõni endine fondijuht ja pankur) erasektori edukustasu kogemusi, mis põhinevad suurelt osalt 90ndatest ja lõppesid börsimulli lõhkemisega.

Riigi poliitika üldisem eesmärk on inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu tõus. Maksude administreerimise puhul on maksumaksjad üheaegselt nii subjektid kui objektid. Riigi panus inimeste heaolu tõusuks eeldab selgeid eesmärke ja demokraatliku dialoogi ühiskonna huvigruppide vahel. Probleemidele tuleb enam läheneda maksumaksja seisukohalt. Ametnike tulemuspalk on teema, mis puudutab meid kõiki, mistõttu peaks ettepaneku elluviimine saama ühiskonna aktiivsema osa aktsepti.

Valede näitajate alusel hästi motiveeritud maksu- ja tolliamet tähendavad maksumaksjale ja ühiskonnale suuremat riski kui lihtsalt halvasti motiveeritud maksu- ja tolliamet.