Seaduslik kaubandus ei ole takistatud

MARGE NIIT

rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja

Uus kord vabatsooni paigutatava Eesti kauba käsitlemisel tuleneb uuest käibemaksuseadusest ja tolliseaduses 1. jaanuaril jõustunud muudatustest, hilisemad valitsuse määrused on vaid täpsustava iseloomuga.

Eesti kauba toimetamist vabatsooni ei võrdsustata enam ekspordiga ja vabatsoon on Eesti kauba jaoks käibemaksu mõttes tavaline Eesti territoorium. Seega võib vabatsoonis endiselt teha ostu- ja müügitehinguid, kuid neilt tuleb arvestada käibemaksu üldises korras.

Tolliformaalsusi läbi viies tuleb lähtuda kauba füüsilisest asukohast ? ei ole õige lugeda kaup ekspordituks, kui seda tegelikult Eestist välja pole viidud. Selline printsiip on aluseks enamiku maailma riikide tollieeskirjades, selgesõnaliselt on seda väljendatud ka tolliformaalsuste harmoneerimise ja lihtsustamise konventsioonis (Kyoto konventsioonis), sama mõte sisaldub ka Euroopa tollikoodeksis. Vabatsoon on eelpool viidatud allikate alusel eelkõige nn tollivaba tsoon, mille mõte on välisriigi kauba tollimaksude edasilükkamises.

Käibemaksuseaduse kohaselt loetakse kauba ekspordiks kauba väljavedu Eestist, st kauba füüsilist lahkumist Eesti tolliterritooriumilt. Käibemaksuseaduse tähenduses võetakse nii impordil kui ka ekspordil maksustatava väärtuse aluseks viimane tehing enne vabasse ringlusse lubamist või kauba väljavedu (kui kauba müügihind on vastavuses tavapäraselt sarnaste tehingute puhul esineva müügihinnaga).

Normaalse majandustegevuse korral ei peaks tekkima huvi ekspordi protseduuri ettepoole toomise ega vabatsoonis käibemaksuga maksustamisele mittekuuluvate tehingute vastu. Tegelikkus on see, et Eestis on vabatsooni paigutamisel deklareeritud kaupu ekspordiks üldjuhul kõrge hinnaga (näidates seda 0 käibemaksumäära aluseks) ja vähendatud seejärel vabatsoonis toimuvate järjestikuste tehingute käigus kaupade hinda mitmeid kordi enne tegelikku väljavedu.

Eesti kauba müük ühe välisriigi vahendaja kaudu teise välisriiki ilma seda eelnevalt esimesse välisriiki vedamata on lubatud ka edaspidi, küll aga saab senisest paremini tagatud, et seejuures ei oleks võimalik kasutada valedokumente.

Väited, nagu oleks uue korraga peatatud Eesti eksport, ei vasta tõele. Ekspordi jaoks, mille puhul ei kasutata teeseldud tehinguid ja võltsinguid, ei muutu midagi.