• OMX Baltic0,26%290,9
  • OMX Riga−0,29%865,55
  • OMX Tallinn0,44%1 830,18
  • OMX Vilnius0,31%1 139,55
  • S&P 5000,72%6 037,88
  • DOW 300,3%44 556,04
  • Nasdaq 1,35%19 654,02
  • FTSE 100−0,15%8 570,77
  • Nikkei 2250,04%38 813,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,58
  • OMX Baltic0,26%290,9
  • OMX Riga−0,29%865,55
  • OMX Tallinn0,44%1 830,18
  • OMX Vilnius0,31%1 139,55
  • S&P 5000,72%6 037,88
  • DOW 300,3%44 556,04
  • Nasdaq 1,35%19 654,02
  • FTSE 100−0,15%8 570,77
  • Nikkei 2250,04%38 813,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,58
  • 29.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti tekstiilitööstuses käib töö välisomanike taktikepi järgi

Olukord, kus suurtel ettevõtetel on rahvusvahelised omanikud, on levinud enamikus avatud majandusega maailma riikides. ?Rahvuslikud ettevõtted on eilne arusaam majandusest,? ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaak Leimann. Leimanni hinnangul ei ole tootmises riikidel tähtsust. Välisomanike suurimaks plussiks on Leimanni sõnul avaram turunägemine.
Viie suurima tekstiilivabriku hulka, mis annavad 70 valdkonna käibest, mahub vaid üks eestlastele kuuluv ettevõte AS Toom Tekstiil. 2000. aastal teenis 100 eestlastele kuuluv Toom Tekstiil 170 miljoni kroonise käibe juures 10,7 miljonit krooni kasumit.
Lõviosa Toom Tekstiili toodangust moodustavad tekid ja padjad, mida eksporditakse peamiselt Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviasse. Ettevõtte teiseks tegevusalaks on mittekootud materjalide (vatiin, puhastuslapid) tootmine. Kõrvaltegevusena valmistatakse ka voodipesu ja madratseid. Toom Tekstiil ekspordib 95 toodangust.
Suurim tekstiiliettevõte Kreenholm annab üksi ligi 40 valdkonna käibest. Kreenholm Grupi 2000. aasta netokäive oli 1,2 miljardit ja kasum 38 miljonit krooni. Kreenholmi toodangust 90 moodustab eksport, sellest 65 läheb Euroopasse ja 25 USAsse. Kreenholmis töötab 4800 inimest.
Ettevõte kuulub Rootsi firmale Borås Wäfveri ning annab poole emafirma kasumist ja käibest. Juhatuse esimees Lars Mauritzon on öelnud Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et firmal on kavas Eestisse investeerimist jätkata.
Töötajate arvult ja käibelt teine on Tolarami Gruppi kuuluv Tallinnas asuv Baltex 2000. Ettevõtte omanikud on 69 Asean Interests, 31 EBRD ja Hollandi fond FMO. Baltex 2000 jäi 2000. aastal 364 miljoni kroonise käibe juures 24 miljoni kroonisesse kahjumisse. Tekstiilivabrik annab tööd 850 inimesele.
Baltex toodab toorkangast 1,6 miljonit jooksvat meetrit kuus ja ekspordib selle Euroopa Liitu. Kaks kolmandikku sellest moodustab kodutekstiil ning ühe kolmandiku kangad rõivatööstusele.
Käibe poolest on 247 miljoni krooniga kolmandal kohal Pärnu Linavabrik, mille omanikuks on kahele vennale kuuluv Iiri firma W.F.B Baird & Co. Kogu toodang, milleks on nii linane lõng kui sellest valmistatud toorkangas, läheb Iirimaale, kus omanikfirma selle töötleb ja turustab. Suur osa Pärnu Linavabriku toodangust jõuab läbi Iirimaa USA turule.
Suuruselt neljas tekstiiliettevõte AS Wendre kuulub enamikus Rootsi vahendusfirmale Trading House Scandinavia, mille omanik on Rootsi ärimees Peeter Hunt. Wendres töötab 300 inimest. Ettevõtte 2000. aasta käive oli 173 miljonit krooni ja kasum 12 miljonit.
Wendre toodangus on esikohal tekid, padjad, poroloontooted ja mahuline vatiin. Tehakse ka allhanke õmblustöid. Mööblivabrikutele valmistatakse pehme mööbli tarvis mitmesuguseid tooteid, alates madratsikatetest ja lõpetades poroloontäidisega. 95 toodangust läheb eksporti, peamiselt Skandinaaviasse ja Saksamaale.
Tekstiilitoodangut müüdi 2000. aastal kokku 3193 miljoni krooni eest. Tekstiil moodustab Eesti tööstustoodangust üle 7. Tekstiilitootmisega seotud 170 ettevõttes on kokku hõivatud üle 10 600 inimese.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 15:14
Argo Alaniit: iga asja viimane puhkepaik tuleb paljastada
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele