Kinnisvaraga opereerimise võib eesmärkidest lähtuvalt jagada kaheks: isikliku kasutusotstarbega ja investeeringuna käsitletav kinnisvara, kusjuures ühe selge eesmärgi esiletõstmine aitab kiiremini soovitud tulemuseni jõuda. Isegi eesmärkide võrdsuse korral tuleb ikkagi seada prioriteedid ning kõik investeerimisotsused teha neile tuginedes.
Enamik kinnisvarast soetatakse isikliku kasutamise eesmärgil ? kas siis korter või maja elamiseks või lao- või kontorihoone ettevõtte pinnavajaduste rahuldamiseks. Nii elukondliku kui äriotstarbelise kinnisvara puhul sõltub selle väärtus paljudest subjektiivsetest teguritest. Pole ühtset mõõdet keskmise heaolu maksimeerimiseks ? hinnang konkreetsele kinnisvaraobjektile sõltub personaalsetest vajadustest. Mida enam vastab kinnisvara kindlale personaalsele vajadusele, seda vähem sobib ta keskmisele tarbijale, mis toobki esile vajaduse kindlaks määrata prioriteedid.
Paljud omanikud ei suuda mõista, et nende personaalsete vajaduste järgi ehitatud või renoveeritud kinnisvara ei vasta keskmise tarbija nõudmistele, mistõttu pole ka selle turuväärtus samaväärne omaniku ootustega. Seega tekib konflikt, kui esialgselt omatarbeks ostetud-ehitatud-renoveeritud kinnisvara hakatakse müümise hetkel määratlema investeeringuna. Kindlasti on iga soetatava kinnisvara näol klassikalises mõttes tegemist investeeringuga, kuid teise eesmärgipüstituse tõttu sageli mitte tulu tootva investeeringuga. Hindade üleüldine kiire tõus on siiani enamasti kompenseerinud ebaratsionaalsete investeeringute kahjumi, kuid turu stabiliseerudes on probleem üha teravamalt esile kerkimas.
Investeeringu kogutulu koosneb üldjuhul üüri-renditulust ning kinnisvara väärtuse kasvust. Üürist või rendist saadav tulu on suhteliselt kergesti prognoositav, kuna hinnad turul on välja kujunenud. Väärtuse kasvu prognoosimine on märgatavalt keerulisem ning sõltub peale turu üldise hinnatrendi muutumise ka lisainvesteeringute tegemise oskusest ja ratsionaalsusest. Enamasti vajatakse õigete otsuste langetamisel spetsialistide abi.
Vara väärtuse kasvu kinnisvara soetamise prioriteediks seades on suurim oht üleinvesteerimine või turu seisukohalt valesti investeerimine (ebaratsionaalsed juurdeehitused ja renoveerimised). Investeeringute tegemisel tuleb kõrvale jätta isiklikud emotsioonid ja eneseteostusvajadus ning keskenduda turu nõudmistele. Kinnisvara isiklikele vajadustele kohandamiseks kulutatud summad kasvatavad omaniku rahulolu ja mugavust, mida pole võimalik rahas mõõta, kuid võivad sellest hoolimata hea rahapaigutus olla. Sellisel juhul tulebki rahapaigutust käsitleda investeeringuna iseenda heaolu tõusu, mitte rahalist tulu toova investeeringuna.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”