Peaminister Kallas kahtleb lesepensioni tulekus

?Valitsus soovib veel läbi vaielda lesepensioni eelnõu rakenduslikud ja rahanduslikud küsimused ning selgitada selle täpse maksumuse,? ütles Kallas ettepaneku kohta, mille eest keskerakondlasest Siiri Oviir võitles juba opositsioonis olles. ?Praegune sotsiaalminister jäi seisukoha juurde, et see on väga hea idee ja tuleb ellu viia,? ei salanud valitsusjuht Oviiri survet.

Kallase sõnul tegeleb koalitsioon lesepensioni teemaga edasi 2003. aasta riigieelarve koostamise ajal ja langetab siis lõpliku otsuse. ?Kui vaja läheb marginaalset summat, siis on võimalik seda 1. jaanuaril jõustada,? sõnas ta.

Kallas andis mõista, et asi jääb katki juhul, kui leselisaks kulub arvatust rohkem raha. Esialgsetel hinnangutel nõuab lesestunud pensionäridele nende surnud abikaasa suurema pensioni maksmine aastas 2-5 miljonit lisakrooni. Selliste summade puhul probleeme ei teki, kuid valitsus peab kõik summad üle kontrollima ja analüüsi tegema, märkis peaminister.

Oviiri ideed on arvustanud endine sotsiaalminister Eiki Nestor, kelle sõnul pole üheski Euroopa riigis niisugusel kujul lesepensioni olemas.

Mõõdukate aseesimehe väitel on see süsteem ebaõiglane laste ja teiste toitjakaotuspensioni saajate suhtes ning vähendab ka motiivi töötada. Eelnõu vastased toovad välja ka selle, et pensionikassale tekib raske koormus aastate pärast, kui meeste ja naiste pensionide suurusesse tekivad olulised vahed. Mehe pensionipõli on keskmiselt viis aastat lühem.