Riigitöö bürokraatia ärgitas oma ettevõtet looma

Esimene kriis tuli 1999. aasta algul, kui tuli ise hakata materjali ostma. Reineri sõnul tuli talle üllatusena, et läänest krediidiga materjali tarnides nõuti ka pangagarantiid. ?Kust selline uus firma garantii saab, põhivahendeid pole, pangalaenu ei saa,? loetleb Reiner nõudmise ebameeldivaid külgi ja selgitab: ?Meil on tootmistsükkel lühike, ainult kaks nädalat, ja kui krediidiga materjali ei müüda, kulub arve saamiseni, äramaksmiseni, müüjale laekumiseni ja kauba teelepanekuni liiga palju aega.?

Probleem on ka see, et Eestis on ainult 3?4 arvestatavat tegijat, kelle puhul võib kindel olla, et neil vajalik materjal laos olemas on. ?Meil on vaja nii, et hommikul saadame tellimuse ja järgmise päeva õhtuks on kaup kohal, aga paljudel siin tegutsejatel pole Eestis oma ladu,? kritiseerib Reiner, kuid kedagi konkreetselt nimetada ei taha.

Pidev ja jätkuv probleem on käibevahendid. Lahendusena on Proteus kasutanud faktooringtehinguid. ?Eriti hirmus oleks, kui uuesti kehtestataks tulumaks, see võtaks kohe ära käibevahendid, eriti kui käibe kogus suuresti kõigub,? muretseb Reiner.

Investeeringud tehakse vastavalt turule ja tellimustele. Praegu on suuremad summad läinud juhtimisprogrammi väljatöötamisele.

?Kohe algul investeerisime spetsiaalserveriga arvutivõrku, kus saab väga täpselt paika panna kasutajaõigused, nii et keegi ei saa juhuslikult midagi ära rikkuda. See oli hea rahapaigutus,? leiab Reiner.

Alguses kulusid suured summad töövahenditele, sest spetsiaalvahendid on väga kallid. Näiteks juhtmete hülsitamise tangid maksavad umbes 15 000 krooni ja neid läheb vaja paarkümmend erinevat. Et tootmist üldse alustada, läheb tarvis üht komplekti kohe, aga kui töötajaid ja tellimusi juurde tuleb, siis on vaja mitut komplekti.

Proteus tegeleb allhankega ja 100 toodangust läheb Eestist välja. Eestis kasutatakse küll mõnel pool, näiteks piimatööstuses, tootmisroboteid, aga üldiselt on meie turg selle jaoks liiga väike. ?Tööstusrobot teeb oma operatsiooni 2?15 sekundiga, mõelge, mis see tunnis teeb, seda pole ju kuhugi panna,? kirjeldab Reiner. Selleks et tasuks robotit üles panna, peab olema tootmismaht väga suur ja toodangu turustamiseks on vaja ülemaailmset ketti. Tõsi, Proteuse toodetud elemendid pannakse Eestis robotitesse ja turustatakse tellija Soomes asuva peaettevõtte kaudu. Suure tõenäosusega teevad nad tööd ka meil Elcoteqis.

Nagu paljudel teistelgi firmadel on ka Proteuse juhi soov, et riik pööraks rohkem tähelepanu oskustööliste koolitamisele. Praegu on Proteuses 23 töötajat ja enamikku neist on firma ise koolitanud. Eestis selle ala inimesi ette ei valmistata. Reiner peab tähtsaks, et koolilõpetajate haridus ei oleks vananenud. ?Tallinna Tehnikaülikool valmistas siiani ette roboti juhtplokkide sisu projekteerijaid, tootmises oleks aga vaja konstruktoreid, kes oskaks valmis plokkidest töötava seadme kokku panna,? selgitab ta. Reineri hinnangul leiaks tööstusrobotite tegemisel Eestis tööd nii elektri kui mehaanika alal 30?40 nutikat konstruktorit, neid aga pole praegu kuskilt võtta.