Kui üldplaneering määrab reeglid kogu omavalitsusüksuse arengu kohta, siis tiheasustusalal nõutav detailplaneering kehtestab nõuded lähiaastate ehitustegevuse kohta ühel osal valla või linna territooriumist.
Tavaliselt puutuvad kinnisvaraomanikud planeerimisega kokku juhul, kui soovitakse ehitada või jagada tiheasustusalal asuvat krunti. Tiheasustusalad on linnad, enamasti ka valdade keskused ja suuremad asulad.
Volikogu kehtestatud üldplaneering on detailplaneeringute alus. Üldplaneeringust võib tuleneda piiranguid ehitustegevusele või nõudeid detailplaneeringuga lahendatavatele küsimustele. Näiteks võib vald kehtestada mõnes asulas maksimaalse korruste arvu, samas võib mõnes piirkonnas elamu või suvemaja rajada detailplaneeringut tegemata.
Detailplaneering algatatakse omavalituse poolt ja see koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu algatamisele kuluv aeg peaks reeglina jääma ühe kuu piiresse. Algatatud planeeringust tuleb teatada kuu aja jooksul pärast selle algatamist kohalike või maakondlike massiteabevahendite kaudu. Praktikas tähendab see, et infot saab eelkõige omavalituse poolt väljaantavast lehest ning maakonnalehtedest.
Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutumise, peab omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus korraldada avalikkusega suhtlemist ja info jagamist planeeringuprotsessi käigus. Planeeringu tellija peab leidma raha selle koostaja palkamiseks ja planeeringuala sisse jääva maa topogeodeetiliseks mõõdistamiseks. Sageli lastakse topogeodeetiline alus vahendustasu eest tellida planeeringu koostajal. Vaatamata lisakulule on kasulik, kui koostaja saab kontrollida aluse kvaliteeti enne selle maamõõtjalt vastuvõtmist. Detailplaneeringu jaoks koostatud korrektne alusplaan sobib hästi trasside projekteerimiseks ja hoonete kohandamiseks maastikuga.
Detailplaneeringut võib koostada nii paari krundi piiride muutmiseks, kui terve linnakvartali kohta. Sobiv maa-ala suurus on ehitamisele või jagamisele minevate kruntide suurus, mistõttu enne detailplaneeringu algatamist tuleks läbi mõelda, millisel eesmärgil ja kui suurele alale detailplaneeringut täpselt vajatakse.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.