Mõeldes kaugemale kui paari järgmise aasta perspektiivis, saavad just piisavalt madalad maksud ja muud koormised olla jätkuvalt üheks aluseks Eesti ühiskonna arengule ja jõukuse kasvule. Loomulikult ei ole maksuseadused ainsaks ja ka mitte kõige olulisemaks kriteeriumiks, mille põhjal ettevõtjad mõnda riiki investeerivad ja uusi töökohti loovad.
Maksukoormuse küsimus on aga siiski piisavalt terav ning juhul kui Eesti riik soovib, et tal tulevikus oleks, kellelt makse koguda, peaksime sellega arvestama. Olgu siin tõestuseks kasvõi viimane uuring Skandinaavia ettevõtjate hulgas, mille kohaselt leiab tervelt 47 vastanuist, et reinvesteeritud kasumite vabastamine tulumaksust õhutab neid Eestisse rohkem raha paigutama.
Kehtestades järjest uusi väikseid, aga õilsaid koormisi, on ühel hetkel tarvis teiselt poolt järele anda. Maksukoormuse tõus, ükskõik kui vargsi me seda ei kavandaks või kui ilusalt ei nimetaks, on vastuolus ka tänase koalitsiooni (kolmikliidu - toim) valitsemispõhimõtetega. Lähtudes eelnevast, otsustas Reformierakond pakkuda tasakaalustava meetmena välja idee langetada üksikisiku tulumaksu 20ni alates järgmisest (2002 - toim) aastast.
Tulumaksumäära langetamine 6 võrra oleks loomulikult üsna jõuline muudatus kehtivas maksusüsteemis. Samuti tähendaks see tarvidust viia sisse läbimõeldud ümberkorraldusi muudeski valdkondades, mis otseselt sõltuvad kehtivast maksusüsteemist.
Esmaseks küsimuseks on kohalike omavalitsuste rahastamine. Tulumaksumäära langetamisega peaks kindlasti kaasnema maksulaekumistest senisest suurema osa omavalitsustele eraldamine. Tegelikult tasuks kaaluda ka lisaks hariduskuludele veelgi rohkemate ülesannete kohalikule tasandile üle andmist. Riik võiks täielikult usaldada otsustamise kohaliku tähtsusega investeeringute üle igas valdkonnas omavalitsustele, samuti oleks pea kõikide sotsiaaltoetuste jagamine mõistlik kohalikul tasandil.
Annan endale täielikult aru, et tulumaksumäära langetamine ei ole kaugeltki mitte lihtsalt teostatav. Seda tuleb tingimata vaadelda ühe osana võimalikest majanduspoliitilistest sammudest ja kindlas seoses sotsiaalsete kulutuste süsteemi ümberkorraldamisega. Samuti ei saa maksu langetamine tekitada eelarve puudujääki.
Väljavõte Siim Kallase 2001. a alguses kirjutatud kommentaarist, mille täispikk versioon on Reformierakonna koduleheküljel (vt. Üksikisiku tulumaksumääraks 20)
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.