ELiga ühinemisel suurenevad konteinerveod, transiit läänest itta ja idast läände, mingil määral suurenevad ka autoveod Via Baltica kaudu, rääkis Tallinna Sadama nõukogu liige Tõnis Segerkrantz Ettevõtja eurofoorumil.
Oluliseks teguriks on, et Eesti on lähim Euroopa majandusruumis asuv punkt, kust saab toimuda kaubavahetus Venemaaga. Võrreldes teise kaubateega Helsingi-Peterburg, on Eesti hinnatase Soomest odavam. Ka Eesti infotehnoloogiline tase areneb Euroopa Liiduga ühinemise ajaks Soomega konkurentsivõimeliseks, ennustas Segerkrantz.
Peamiseks probleemiks pidas Segekrantz, et piiriületus Eesti ja Venemaa vahel on nõrgal tasemel. Maanteetransport on võrreldes Soome halvasti arenenud, maantee tollipunktid lähevad umbe. Selle lahendamiseks oleks vaja tuua Eestisse EL toetust, et välja ehitada piirijaamad.
Põhja-Lõuna transiidis on probleem Poola piiril, sest rööpavahe on Eestist erinev.
Vaja oleks investeerida teede- ja raudteevõrku.
Seotud lood
Hiljuti miljonäristaatusesse jõudnud investor Rahakratt hoolimata finantsvabadusest priiskama ei kuku – luksusautode kollektsiooni omamise asemel sõidab ta ringi rendiautoga ning seetõttu pole ta ka eriti kursis palju furoori tekitanud automaksuga.