Tarbimise tarvilisus

Silmitsedes sipelgate askeldamist, võib paista, et igaüks sikutab ise suunas. Uskumatu, aga oksaraag jõuab pessa.

Ega inimestega ole teisiti. Kui tahes vastandlikud meie teod ei näiks, on nad metatasandilt vaadates vajalikud. Maa harimise tulemus ei pea olema prantsuse park, võib ka inglise aed. Või koguni puisniit, kui see majandustegevuse ja maastikuga paremini sobib.

Endine haridusminister arvab: ?Meie alushariduse rikkumine hakkab peale Pam-persitest, sest laps ei õpi ära esimest kohustust ? potil käimist.? Tal on õigus: järjest vähem on väärt enesedistsipliini kasvatavad käitumisnormid. See kuulub elu mugavamaks muutumise juurde. Otsapidi heaoluühiskonda jõudnud võivad aasta läbi värsket puuvilja süüa (kui just ei ole säilitusainete suhtes allergilised). Midagi ei pea ootama, kõike võib liisida ja laenata.

Mõned päevad tagasi analüüsiti ühes majanduskommentaaris eestlaste rahakasutust. Selgus, et lihtne järelmaks õhutab üle jõu käivale tarbimisele ? 39 protsendil Eesti peredest on finantskohustusi. Ego kaardi omanikest teadis ainult 19 täpselt, kui suur on intress ja kui palju kaardiga ostetud kaup kallimaks läheb. Kole lugu. Aga kas ikka on? Arengut võib ju hinnata ka positiivselt poolelt. Öelda: parem ongi, et ei tea tingimusi, seda julgemini ostavad!

Tarbimisühiskonna põhifilosoofia on omada asju. Uusi ja ilusaid. Kadedus, ahnus ja saamahimu on moralisti meelest inetud. Ent ühiskonna käivitajatena ääretult tulusad. Kui keegi enam ei ostaks rohkem kui tal vaja, hoiaks raha sukasääres, oleks lõpp. Pankrotid, koondamised.

Võib küsida, kas see ei saa alguse pissipidamatusest? Jah, ka see kuulub süsteemi. Mitte milleski ei tohi olla piiranguid. Instant satisfaction. Inimest tuleb harjutada võimalikult noorest peast. Võtta ta konksu otsa. Õngenöör ei tarvitse olla jäme ja jäik. Kõlbab ka nähtamatu. Virtuaalne võrk on tõhusaim.

Elusolendid on harjumuse orjad. Ka pärismaalased viivad kord aastas oma karusnahad faktooriasse ning saavad sealt püssirohtu, soola ja viina. Jah, võlgu. Aga kui karusnahad lähevad moest, mis saab küttidest siis?