Universaalkatel laseb põletada erinevaid kütuseid

Kõrge kasuteguriga väikekatelde (20?40 kW) vajalikkus suureneb seoses uute elamurajoonide arenguga. Üldiselt sõltub katla valik kasutatavast kütusest.

Kütuste kättesaadavuse ja muutuvate hindade tingimustes on kindlasti paljudele unistuseks nn universaalkatel, kus oleks võimalik põletada nii vedelkütuseid, halupuitu, puidujäätmeid, tükkturvast, turbabriketti, puitpelleteid (graanuleid), aga ka kivisütt jne.

Tagada katla universaalsus ja samal ajal ka kõrge efektiivsus erinevate kütuste kasutamisel on keeruline, kuna kütused on oma põlemistehnilistelt näitajatelt suuresti erinevad.

Tahkete kütuste põlemisel toimuvad põlemisprotsessid nii kolderestil (koksi põlemine) kui ka kolderuumis (lendosade põlemine).

Vedelkütuste puhul toimuvad põlemisprotsessid kolderuumis. Kuna vedelkütuse keemistemperatuur on süttimistemperatuurist madalam, siis põleb vedelkütus aurufaasis. Selleks et aurustuspinda suurendada ja kütust paremini õhuga segada, tuleb vedelkütus pihustada peenteks piiskadeks ? seega kasutada selleks spetsiaalset seadet põletit.

Ka puitpelletite (graanulite) põletamiseks on vaja katel varustada pelletipõleti ja toiteteoga.

Erinevate tahkete kütuste kasutamine on enamikus nn tahkekütusekateldes võimalik, kuigi see võib põhjustada katla efektiivsuse langust, mis on tingitud tahkete kütuste põlemistehniliste parameetrite erinevusest. Kui näiteks võrrelda lahjat kivisütt tükkturbaga, siis näeme põlemistehnilistes parameetrites järgmisi olulisi erinevusi:

turba kütteväärtus on mitu korda madalam;lendosade sisaldus on turbal üle kolme korra suurem;tuha sulamistemperatuurid on madalamad;niiskuse sisaldus on kõrgem jne.

Seega lendosaderikka kodumaise kütuse puidu ja turba (lendosade sisaldus kuni 85) põletamisel peaks kolderuum olema suurem kui kivisöe (lendosade sisaldus ca 30) põletamisel. Ka peaks puidu ja turba puhul olema õhu andmine organiseeritud eraldi nii resti alla kui ka kolderuumi, et vältida kadu keemiliselt mittetäielikul põlemisel. Kõrge niiskusesisaldusega kütuse efektiivne kasutamine esitab lisatingimusi ka kolde konstruktsioonile (nn jahutamata kolle).

Paljudele tahkekütuse kateldele saab paigaldada vedelkütuse põleti ning katel spetsialisti abiga ümber seadistada vedelkütuse põletamiseks. Siiski on selline ümberseadistamine küllaltki tülikas, et erinevaid kütuseid vaheldumisi põletada.

Toodetakse ka täielikult universaalseid nn kaksikkoldega katlaid. Katlas on kaks teineteisest sõltumatut kollet. Ülemise põlemisega tahkekütuse kolle ning vedelkütuse kolle, mille ette kinnitatakse vedelkütuse põleti. Katel on arvestatud mõlema kütuseliigi üheaegseks kasutamiseks. Kasutades tahket kütust, tuleb seda lisada sagedamini kui näiteks alumise põlemisega kolde korral, millel on spetsiaalne kütuse ?aht, mille kaudu kütus restile variseb. Automaatika lülitab sellisel kaksikkoldega katlal vedelkütuse põleti sisse, kui tahke kütus on põlenud lõpuni ja vee temperatuur langenud alla vajaliku taseme.

Sellist katelt võib soovitada neile, kes suudavad investeerida nii katlasse, põletisse kui ka vedelkütuse mahutisse ning kellel on võimalus oma ehitus- või metsajäätmete kasutamisega vähendada vedelkütuse kulu ja kellele katla kõrge efektiivsus odava tahke kütuse kasutamisel ei ole eesmärk omaette. Harilikult on nimetatud kateldel ka spiraaltorust soojusvaheti sooja vee ettevalmistamiseks ning võimalus elektriküttekehade paigutamiseks. Nii et katelt saab kütta nii elektri, tahke- kui ka vedelkütusega ning vajadus eraldiseisva soojaveeboileri järele puudub. Katsetused on näidanud, et selliste katelde kasutegurid kerge kütteõli kasutamisel ulatuvad 90-ni, turba ja puidu korral aga on 75?80 piirides.

Autor: Aadu Paist