Riik kättpidi teadus- ja arendustegevuses

Oleme harjunud, et riigid konkureerivad omavahel, meelitamaks enda juurde suurfirmade peakortereid. Nüüd on hakatud pingutama ka firmade teadus- ja arendustegevuse (T&A) ligimeelitamise nimel. Praegu on tehnoloogiliselt aktiivsete firmade T&A tegevusest juba 12% emamaast eemal.

Ettevõtted peavad üheks oluliseks kasvumootoriks rahvuslikku kompetentsi mingis T&A sektoris. Kuna see on riigiti erinev, varieeruvad ka T&A tegevuse sektorid. Nt USA firmadel on teistest riikidest enam patenteeritud tehnoloogilisi lahendusi tooraine töötlemise, tööstusliku- ja peenkeemia ning kaitsetööstuse tehnoloogia vallas. Jaapani firmade patenteeritud lahendused hõlmavad mootorsõidukite tootmise ja elektrooniliste komponentide/tarbekaupade tehnoloogiaid.

Eriti oluliseks peetakse rahvuslikku kompetentsi tootmis- või uurimisalal. Riikidesse, kus on suhteliselt kõrgem oskustööliste osa, kuhjub enam tootmisoskusi nõudvat T&A tegevust, nt masinatööstus Saksamaal. Riikidesse, kus tehakse rohkem alusuuringuid ja on vähem tootmisteavet, kuhjub rohkem vastavat T&A tegevust. Nt tarkvara- ja farmaatsiatööstus USAs ja Suurbritannias.

Paljudes riikides on rahvuslik kompetents algtõuke saanud riigis leiduvatest loodusvaradest. Soome tänast liidrirolli paberitööstuses peetakse metsadele tuginevaks. 20. saj jooksul on rahvuslik asjatundlikkus leidnud väljundi puidumasinate- ja tselluloositööstuse arengus. Rootsis kasvas rauamaagi töötlemisest välja mäemasinate- ja metallitööstus, mis tänaseks on muutunud rahvuslikuks pädevuseks robotite ja meditsiiniinstrumentide vallas.

Firmade motivatsioon investeerida T&A tegevusse sõltub esmajoones riigi soovist ja võimest toetada T&A tegevust. Riiklikult väljendatud T&A tegevuse poliitika ja firmade motiveerimisse investeeritud summad on mitmedki riigid viinud seni tehnoloogia arengu lipulaevaks peetud USA-le järele. Rootsi ja Soome tänane liidriroll telekommunikatsiooni alal on varasema riikliku valiku tulemus. Skandinaavias ja Jaapanis on alus- ja rakendusuuringute riiklik finantseerimine levinud ja sealsed firmad investeerivad T&A tegevusse 2?2,5% sisetoodangust. Riikliku motivatsiooni nappuse tõttu investeerivad Suurbritannia, Hollandi ja Taani firmad T&A tegevusse alla 1% sisetoodangust.

Eestil on olemas põlevkivitööstusealane rahvuslik oskusteave. Terve sajand T&A tegevust on taganud konkurentsieelise nende riikidega võrreldes, kus põlevkivi küll leidub, aga seda ei kasutata. Meie õnnetuseks toimus põlevkivitööstuse tehnolooga T&A-alane tegevus ligi pool sajandit suletud ruumis, mis pidurdas oluliselt arengut.

Riigi ülesanne on motiveerida firmasid investeerima põlevkivi töötlemise tehnoloogiate T&A tegevusse, et vahele jätta esimesed õpiaastad ning võita nii ajas kui ka vahendites. Just rahvusliku kompetentsi kindlustamine ja edasiarendamine tooks kaasa kiirema majanduskasvu, kui see muidu võimalik oleks.

Eestis on riikliku motivatsioonisüsteemi loomisest juba positiivseid märke. Majandusministeerium on algatanud mitu põlevkivitööstuse arengut elavdavat programmi ja oma agentuuride kaudu toetanud põlevkivitööstuse tehnoloogia T&A-projekte. Välisministeeriumil õnnestus Euroopa Liiduga peetavatel kõnelustel põlevkivile välja võidelda eristaatus.

Kui Eesti riigi põlevkivitöötlemise tehnoloogia alase T&A tegevuse motiveerimine kujuneb pikaajalisemaks, võib ennustada rahvusliku kompetentsi laienemist teistesse tehnoloogiatesse. Arenenud riikide mustreid jälgides võiks eeldada, et tänased põlevkivi kaevandamise teadmised ja kogemused kanduvad mäetehnika valmistamisse, sealt masinatööstusesse ja edasi peenmehhaanikasse. Tänane põlevkivikeemiaalane kompetents liigub edasi peenkeemiasse ja sealt koos geenitehnoloogia arenguga farmaatsiatööstusesse.