Rahandusministeerium on koostanud käibemaksuseaduse (KMS) muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse teha hulgaliselt muudatusi selle aasta alguses jõustunud seaduses. Ehkki eelnõu seletuskirja kohaselt on tegemist seaduse rakendamisel üleskerkinud probleemide lahendamise, redaktsiooniliste paranduste tegemise ning ELi õigusega ühtlustamisega, võib muudatusi leida ligi poolesajas käibemaksuseaduse sättes. Üldiselt võib öelda, et muudatuste tulemusena piiratakse lisaks sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalusi ning käibemaksumäära 0 rakendamist. Muudatuste jõustumise ajaks on eelnõus 1. aprill 2003.
Kuna eelnõu on alles kooskõlastamisel ja see pole jõudnud Riigikogu menetlusse, siis võib menetluse käigus tulla veel olulisi muudatusi. Järgnevalt ülevaade eelnõus sisalduvaist mõningaist olulisemaist muudatusist, mis võivad seadusena jõustuda.
Üks oluline muudatus, mida käibemaksuseaduses soovitakse teha, on pikendada kinnisasjade ja ehitistega seotud sisendkäibemaksu ümberarvestuse perioodi viielt aastalt kahekümnele. Hetkel tuleb teha sisendkäibemaksu ümberarvestus juhul, kui kinnisasi või ehitis (vallasasjana) võõrandatakse maksuvabalt viie aasta jooksul selle ettevõtluses kasutusele võtmisest, pärast muudatuse jõustumist 20 aasta jooksul.
Samuti pikeneb 20 aastale kinnisasja ja ehitise põhivarana maksuvaba ja maksustatava käibe jaoks kasutamise suhtest sõltuv sisendkäibemaksu ümberarvestamise periood.
Nendele kinnisasjadele ja ehitistele, mis on soetatud enne 1. aprilli 2003 see n-ö 20 aasta reegel ei rakendu ja käibemaksu ümberarvestus toimub ikka vaid viie aasta jooksul. Seega on kasulik soetada kinnisasju ja ehitisi, mille soetusmaksumus sisaldab käibemaksu, enne 1. aprilli 2003.
Lisaks tuuakse KMSi tagasi printsiip, et käibemaksu saab maha arvata vaid juhul, kui kaup või teenus soetatakse või imporditakse maksustatava käibe või KMS § 3 lg 2 nimetatud tehingute, millest käivet ei teki, jaoks.
Praegu seevastu on käibemaksu mahaarvamine lubatud, kui kaup või teenus on soetatud või imporditud ettevõtluseks, kuid maksuvaba käibe korral toimub osaline mahaarvamine.
Muudatusi soovitakse teha ka käibemaksukohustuslasena registreerimise osas. Nimelt käibemaksukohustuslasena registreerimise hetk on eelnõu kohaselt 250 000kroonise maksustatava käibe ületamise päev ning sellekohane avaldus tuleb esitada maksuametile 3 tööpäeva jooksul.
Praegu tuleb 250 000kroonise käibe ületamisest 10 päeva jooksul esitada avaldus maksukohustuslasena registreerimiseks ning vastavad õigused ja kohustused tekivad nimetatud käibe ületamise kalendrikuule järgnevast kuust.
Seega kui muudatus jõustub, siis tuleb 250 000kroonise käibe ületamisele järgnevast päevast hakata arvetel käibemaksu arvestama. Kui seda ei tehta, siis võtab maksuamet isiku käibemaksukohustuslaseks tagasiulatuvalt, seejuures kohustused tekivad käibe ületamise päevast ning õigused (käibemaksu maha arvata) alles maksuameti otsuse kuupäevast. Sätestatakse, et kui käive toimub enne käibemaksukohustuslasena registreerimist, kuid kaup või teenus antakse üle pärast seda, siis tuleb ikkagi tehingult käibemaksu arvestada.
Muudatusi on oodata ka teenuse impordi ja ekspordi osas. Näiteks lisatakse tõlketeenus teenuse impordi loetellu ja seega ka eksporditavate teenuste hulka. Samal ajal teenuse või kauba ekspordi vahendamist ei loeta enam teenuse ekspordiks.
Teenuse ekspordiks ei loeta ka rahvusvahelistes vetes sõitva lõbusõidu- või huvilaevaga seotud teenuste osutamist ning sellise laeva võõrandamine on maksustatav käibemaksuga 18 (praegu 0).
Vallasasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse võtmine on teenuse import ainult siis, kui kaubale on rakendatud ajutise importimise tolliprotseduuri. Vastupidiselt tuleb eelnõust aru saada, et teenuse eksport on vallasasja mitteresidendile üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine, kui kaubale on rakendatud ajutise importimise tolliprotseduuri teises riigis.
Oluline muudatus on tehtud ka maksustatava väärtuse kontekstis turuhinna määramise osas. Kui praegu tuleb arvestada ka tehingu tegemise aega, siis muudatuse tulemusena sellist kohustust ei ole.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.