Kaupade maanteeveoga tegelevais ettevõtteis maksuameti andmetel makstav 2900 kroonine töötasu võib AS Viru Trans juhataja Tõnu Läänemetsa sõnul olla väljapoole Eestit sõitvate juhtide puhul täiesti reaalne. ?Rahvusvahelises transpordis on see üldlevinud tava, et palgaga ei pingutata ja juht saab suure osa töötasust päevarahades,? sõnas ta. 500-kroonised päevarahad muudavad kuus näiteks 20 päeva välismaal sõitva juhi tegeliku palganumbri juba rohkem kui 10 000-krooniseks. Rahvusvahelisi vedusid teeb Eestis aga umbes 500 firmat ehk rohkem kui kolmandik kõigist maanteevedajatest.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) infojuhi Ermo Perolaineni sõnul pole palga päevarahadega üles upitamine välistatud. ?Samas näitas meie liikmete küsitlemine, et rahvusvahelised autovedajad maksavad Eesti keskmist või kõrgemat palka,? ütles ta. ?Lisaks tuleb arvestada, et veofirmades ei tööta ainult autojuhid.?
Saku AB juhatuse liige Ole Loigu sõnas sotsiaalmaksu sisaldavat 2900 kroonist keskmist palganumbrit kommenteerides, et nende firmas on palk kolm korda kõrgem. ?Kaupade maanteeveo ettevõtete keskmine palganumber pole ju kauge miinimumpalgast,? lausus ta. ?Vaevalt on Eestis aga palju autojuhte, kes niisugust palka vääriksid.?
Samas tunnistas Loigu, et väiksemat palka saavate juhtide osakaal võib viimasel ajal tõesti tõusnud olla. ?Osa hästi makstud juhte on välismaale tööle läinud ja uutele tulijatele nii palju ei maksta,? sõnas ta.
Oma osa väiksemate palkade või nende ümbrikus maksmises on ka teravas konkurentsis. ?Vedaja võib konkurentsi tõttu mõnikord teha tööd ka alla omahinna,? sõnas Ermo Perolainen. ?Samas on autode arv pidevalt kasvanud.?
Maksuameti andmetel on sotsiaalmaksu sisaldav töötasu keskmine väljamakse kuus siiski tõusnud: üle-eelmisel aastal oli see 2600 krooni. Paranemist näitas ka töötasu maksmist deklareerinud ettevõtete arv: kui aastal 2000 ei deklareerinud töötasude maksmist 170, siis eelmisel aastal 150 ettevõtet. Kokku on Eestis kaupade maanteeveo põhitegevusega deklareerinud 1400 äriühingut, neist enamus deklareeris ka käivet.
Ermo Perolaineni sõnul ERAA liikmete hulgas maksuametile probleemseid firmasid sisuliselt olla ei saa. ?Meie liikmed peavad esitama kaks korda aastas maksuameti tõendi võlgnevuste puudumise kohta,? sõnas ta. ?Probleemide korral oleme teatavate teenuste osutamise õiguse peatanud.?
Kaupade maanteeveoga tegelevate äriühingute keskmine käive eelmisel aastal oli 4,9 miljonit krooni. Võrreldes 2000. aastaga on keskmise käibe number 0,7 miljoni krooni võrra tõusnud. Sisuliselt tähendab 5 miljoni kroonine käive keskmiselt kolme-nelja autoga firmat, sest rahvusvahelisi vedusid tegeva veoauto keskmine läbisõit ulatub 100 000 ? 150 000 kilomeetrini aastas ning tekitatav käive 1,5 miljoni kroonini.
Aastal 2000 oli Eesti maanteevedajate kogukäive 5,6, eelmisel aastal 6,6 miljardit krooni.
Käibe hüppelise tõusu põhjustena näevad autovedajad ekspedeerimise osakaalu kasvu: üks sama kaup suurendab enne tegeliku vedajani jõudmist mitme firma käivet. Oma osa andis ka autode arvu kasv.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.