Sageli on Eestis tegutsevatel firmadel töökohti rohkem kui ühes linnas või maakonnas. Nende seas on ettevõtteid, kelle palgapoliitika näeb ette sarnase väärtuse ja sisuga töödele sarnase palga maksmist sõltumata töökoha asukohast, kuid ka neid ettevõtteid, kes kohandavad palkasid vastava piirkonna palgatasemest lähtuvalt.
Eesti Statistikaameti andmetel oli 2001. aastal 15-69 aastaste palgatöötajate arv 525 100 inimest (aastakeskmine). Neist umbes 40 elab Harjumaal, 10 Tartumaal ja 10 Ida ? Virumaal. Igas ülejäänud maakonnas elab vähem kui 10 Eesti palgatöötajatest. Nimetatud kolme piirkonda on vaadelnud ka Fontes.
Fontese palgauuringute põhjal on viimasel viiel aastal Tallinna ja Harjumaa palgad olnud muu Eesti palkadest keskmiselt 30 kõrgemad. Erinevus kõikus neil aastatel 32 ? 26 vahel ja veel ei saa öelda, kas vahe hakkab suurenema või vähenema. Perioodil 2001-2002 oli palgatõus esmakordselt mujal Eestis suurem, kui Tallinnas ja Harjumaal.
Konkreetsete ametikohtade lõikes on palgavahed muidugi erinevad.
Võrdluseks: Fontese poolt Lätis läbiviidud palgauuringust selgub, et Riia palgad on keskmiselt umbes 50 kõrgemad, kui teistes Läti piirkondades.
Kokkuvõtteks saab tõdeda, et konkreetsete ametikohtade palgad on Eestis piirkonniti märgatavalt erinevad. Seega on tööandjatel põhjust palgatasemete määramisel eelnevalt uurida vastava paikkonna tööjõu hinda. Loomulikult arvestavad piirkondlikke palgaerinevusi ka töövõtjad, püüdes võimalusel minna tööle kõrgemate palkadega regioonis.