• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 19.12.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Edukal ehitusturul kiireneb elamuehitus

Oodatav tõus elamuehituses on võhikulegi silmaga näha. Näiteks valmivad Merko Ehitusel Tallinnas Rocca Al Mares kaks 12-korruselist 47 korteriga elamut, FKSM ehitab 109 korteriga nn Maakri maja, Skanska EMV hakkab rajama üle 100 korteriga elamut Tallinnas aadressil Kaupmehe 6.
?Elamuehituse kasv 2003. aastal võib tulla 20-25 protsenti,? sõnas Skanska-EMV finantsdirektor Marko Kaha. ?Uusi elamuid on ju viimasel kümnel aastal valminud niivõrd vähe, põhiliselt on tegeldud vanade korterite remontimisega.?
Samas nimetas Kaha elamuehitust ka riskantseks tegevuseks. ?Elamuid võib valmida korraga liiga palju,? rääkis ta. ?Aga poole hoone pealt ehitamist katki jätta pole ka võimalik.?
Vaatamata riskantsusele kasvab elamuehitus tõenäoliselt 2004. aastalgi, sest Merko Ehitus ja EE Grupp on Lasnamäele rajamas tõenäoliselt miljardi krooni ringis maksvat uut korterelamute rajooni. Esimeste elamute valmimine on planeeritud juba aastasse 2004, praegu toimub arendusprojekti kontseptsiooni väljatöötamine.
Kasvutrend elamuehituses pole siiski uus: juba tänavuseks oli Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus prognoosinud kuni 10protsendise kasvu, lubades elamuehituses tõusu siiski siis, kui inimeste keskmine kuusissetulek ületab elamispinna ruutmeetri maksumuse. Samas maksab ruutmeeter Merko ehitatavas Rocca al Mare korterelamus 13 000 ? 14 000 krooni, keskmine palk on aga sellest veidi rohkem kui poole väiksem.
Paljud ehitusfirmad nimetasidki järgmise aasta tähtsamate töödena elamute asemel tootmis- ja keskkonnaobjekte. Näiteks FKSM ehitab Maakri maja kõrval Laulasmaa Spad ja konverentsihotelli, Jõelähtme prügila juurdepääsuteed ning Haapsalu veekeskust. Firma juhi Kaido Fridolini sõnul alustatakse ka mitmete keskkonnakaitseobjektidega nagu Viljandi ja Narva heitveepuhastid.
Merko Ehitus sõlmis lepingu 170 miljoni kroonise Hotell-Veekeskuse ehitamiseks Pärnus, ka on Merko portfellis Muuga sadama kai 100 miljoni kroonine projekteerimise ja ehitamise töövõtuleping ning kaubanduskeskuse ehitamine Tallinnasse aadressile Mustakivi 13.
Skanska-EMV suurobjektiks on Kalevi kommivabrik Jüris. ASil Remet on plaanis AS Polimoon Eesti plastikutehas Rõngus ning Põlva spordihoone, Maru Ehitusel valmivad Valga Gomab Mööbli ning MAP Eesti AS hooned.
Valdavale osale firmadest oli edukas ka tänavune ehitusaasta. Kolmandiku ringis kasvatas nii käivet kui kasumit Skanska-EMV, kes börsiettevõttena oma täpsemaid majandustulemusi veel avaldada ei saa.
Sajakonna töötajaga Paide MEK aga kahekordistas oma käibe, jõudes peaaegu 100 miljoni kroonini. "Meil õnnestus aasta läbi objekte saada," sõnas firma juhatuse esimees Olev Saksniit. "Viimasel neljal aastal on meil ikka 40-50 käivet juurde tulnud."
Eelmisel aastal 90 miljoni kroonise käibega AS Ratex prognoosib firma juhatuse esimehe Ilmari Kuusaru sõnul selle aasta käibeks 150 miljonit krooni.
Ka AS Remet juhatuse liige Tõnu Altnurme peab tänavust ehitusaastat heaks ja tellimusterohkeks. ?Mööduvat aastat iseloomustab pidev ressursside rakendatus ja eelnevate aastatega võrreldes suuremad tellimused,? sõnas ta.
Selle aasta edu ja ehitustegevuse projektipõhisus ei luba mitmetel ettevõtetel kasvu jätkumist ennustada. "Väga optimistlikke plaane meil pole, püüame käivet säilitada" sõnas Paide MEKi juht Saksniit. "Ja üle kahe-kolme kuu me asjade kulgu ette ei näe."
Ka tänavu finantsjuht Marko Kaha oli arengu suhtes peetud. ?Hea, kui suudame tänavusi tulemusi säilitada,? sõnas ta.
Tunduvalt optimistlikum oli tänavu 120 miljoni kroonise käibe juures 0,5 miljonit krooni kasumit teeninud AS Maru Ehitus, mille juht Hannes Nigul. loodab tuleval aastal kümnekordistada. ?Tänavu oli meil ehitusturule sisenemise aasta,? ütles ta. ?Järgmisel aastal tahame käibe viia 120lt miljonilt kroonilt 150le ja kasumi 0,5-lt miljonilt 5-le miljonile kroonile.?
Mitmed suured ehitusfirmad konkureerivad ka teede-ehitusse minevatele rahadele, tuues põhjuseks nii turu tõusu kui vajaduse riske maandada juhuks, kui äripindade turg alla läheb. ?Riik ja kohalikud omavalitsused teid ikka remondivad,? ütles Marko Kaha. ?Tahame ka järgmisel aastal tee-ehituse käibeks 120-140 miljonit krooni nagu tänavugi.?. Lisaks tänavu suurimaks uueks Eesti teede-ehitusse tulijaks olevale Skanska-EMV-le ehitab teid ka Merko Ehitus, kes ostis Tallinna Teede ASi.
Samas sõltub oleneb teede-ehitaja tulemus paljuski välisrahast. ?Teede-ehituse turg sõltub suuresti sellest, kuidas suudetakse ette valmistada ISPA vahenditest ja laenuga finantseeritavaid projekte,? sõnas AS Ratex juhatuse esimehe Ilmari Kuusaru. Järgmisel aastal kavatsetakse ISPA raha eest Eestis remontida 120,4 kilomeetrit teed, näiteks Sõmeru-Sämi lõik Lääne-Virumaal ja teelõik Pärnu maakonna piirist Pärnu linnani. Kokku saab Eesti teede ehitamiseks tuleval aastal ISPAlt kaks korda rohkem raha kui tänavu, mil see oli 171 miljonit krooni.
Elamuehitusele aitavad kaasa Eesti kommertspangad, kes pakuvad eluasemelaenu juba alla 6lise aastaintressiga.
Nordea Pank teatas eile, et alandab alates 7. jaanuarist intressimäärasid eluasemelaenudel 0,3 võrra.
Nordea Panga juhatus otsustas alandada eurodes ja kroonides antavate eluasemelaenude baasintressi seniselt 3,45-lt 3,15-le arvestades asjaoluga, et baasintresse alandatakse Nordea Soomes.
Nordea Pank kirjutab pressiteates, et näeb krooni ja euro eraisikulaenudeks suunatavate toodete baasintresside püsimist praeguses rahaturuolukorras samadena, mis on selge signaal, et pank eelistab anda kroonilaene eurolaenude andmise asemel ja on muutnud need tootena atraktiivsemateks vastava intressiseotusega eurolaenudest.
Kroonilaenude lõppintress peaks jääma parimate eluasemete või parimate klientide puhul oluliselt alla kuue protsendi, teatab pank.
Hansapank Eesti avalike suhete juht Kristina Tamberg ütles eile, et Hansapanga väljastatavate eluasemelaenude intress tugineb 6 kuu Euriborile. "Et Euribori praegune tase on väga soodne, jäävad meie väljastatavate eluasemelaenude intressid parematele klientidele samuti alla 6 ," ütles Tamberg.
Sarnaselt teiste suuremate pankadega pakub Ühispank eluasemelaenu intressiga alla 6.
Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull ütles, et Ühispanga eluasemelaenu baasintress on 6 kuu euribor+ 2,5, mis praeguse taseme juures jääb samuti oluliselt alla 6.
Kuue kuu euribori tänane tase on 2,88.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 15:51
Rail Balticu hetkeseis: milliseid jaamu ehitatakse ja millal need valmivad
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele