Terasest äriidee

Samal ajal, kui Galvex Estonia OÜ kuumtsinkimistehas valmistub detsembris saatma välismaale esimest teraselaadungit, hoiavad Eesti teraseimportijad hinge kinni, sest uus tegija ähvardab võtta nende leiva.

?Galvex ei tea veel täpselt, kui palju ta 400 000tonnisest aastatoodangust müüb tsingitud terast Eestisse,? ütleb ettevõtte tegevdirektor Toomas Tuul. ?Oodatavad tarned koduturule on 8000?10 000 tonni. Eesti turu aastane maht on hinnanguliselt 25 000 tonni, mis on natuke väiksem kui Galvexi ühe kuu toodang, nii et kogustega meil ei tohiks raskusi tekkida.?

Teraseterminali kavandatav läbilaskevõime on 3 miljonit tonni. Kuumtsinkimistehas oma 400 000 tonniga on üks osa kavandatud teraseterminalist. Praegu käivad läbirääkimised ostjatega kavandatud sihtmaadelt Euroopast ja Ameerikast, kuid Eesti turu strateegia kujundamine seisab alles ees, kinnitab ettevõtte tootmisdirektor Martin Mehilane.

?Eesti kliendid huvituvad poole väiksematest kogustest, kui on meie tavaline 15?20tonnine standardpakend,? selgitab Mehilane. ?Me ei taha eriti väiksemaid rulle teha, mis viib tootmise kavandatud rütmist välja.? Kuigi Mehilane ei välista terase müüki läbi juba Eestis tegutsevate vahendajate, nimetab ta Eesti ettevõtjale mugavaks võtta kaupa otse Galvexi laost.

Kuigi Ameerika Ühendriikide president George Bush kehtestab tänavu 20. märtsist kõrgendatud tollid terase impordile, jätab ta ukse lahti Galvexile, mis on USA kapitalil tegutsev ettevõte.

Maailma suurimaid terasevalmistajaid Euroopa Liit ägab ja Venemaa asub president Vladimir Putini juhtimisel oma terase ekspordistrateegiat ümber kujundama, Eestist saab aga esimest korda terasetootja, mille üheks sihtmaaks on USA.

Detsembris töötab hiiglaslik teraseliin poole võimsusega, sest käib häälestamine. Toodang pakitakse lattu, kus loodetavad kliendid käivad teraslindi kvaliteedile hinnangut andmas. Väiksem osa läheb vanametalliks.

?Häälestamise ajal õpime tundma võimalikke tarnijaid ja nende toodete kvaliteeti,? lausub Tuul. Kui tootmine käib täisvõimsusel, siis ilmneb terase keemilistest omadustest tingitud praak alles tarbija juures. Igal teraserullil on kvaliteedi sertifikaat kaasas, kuid tegelik usaldus kujuneb välja ainult töö käigus. Galvex arvestab tulevikus 5?6 tarnijaga, et hajutada riske.

?Tehase sisenõudmised kvaliteedile on väga kõrged,? räägib Tuul. ?Projekt näeb küll ette kõik pisiasjad, kuid tegelikkuses peavad töötajad liini iseärasused selgeks õppima. See on nagu uue auto sissesõitmine.?

Arvutitega täidetud operaatoriruumist jälgib tsingivannist väljuvat ja peeglina läikivat teraselinti Kanada ekspertide grupi juht Mac MacKinnon, kes on ühtlasi Galvexi juhatuse liige. ?Praegu jookseb masinas Argentiina teras, õhtul paneme sisse Severostalist või Novolipetskist pärit Vene terase,? selgitab MacKinnan.

Eesti tööliste ja Vene terase kvaliteet on haruldaselt kõrge, teatab kanadalane. ?Vene teras üllatab, sest tal on kehv maine, kuid tegelikult on kvaliteet väga hea,? räägib ta. ?Täna juhivad protsessi ligi 95 ulatuses Eesti töölised ja minu roll on kinnitada, et kõik on OK.?

Ligi 30 aastat terasetööstuses töötanud MacKinnanil on seljataga teraseliinide häälestamine nii Põhja-Ameerikas kui ka näiteks Jaapanis Mitsubishi tehases. Kogu ehituse 3,8 miljardi krooni suurusest maksumusest teenisid Eesti ettevõtted ja pangad tõenäoliselt viiendiku ehk ligi 700 miljonit krooni.

Suurima kohaliku alltöövõtjana võitis AS Eesti Ehitus üle 130 miljoni krooni, mille eest rajas tehase vundamendi, majakarbi, kommunikatsioonid, teostas mullatööd, samuti projekteeris need tööd. ?Tegemist on pingelise tellimusega, sest tähtaeg on väga lühike,? tunnistab Eesti Ehituse peadirektor Egon Mats.

Kuigi ehituse peatöövõtja rollis esineb Itaalia ehitusfirma Danieli & C, on tehase hoone rajamiseks kasutatud 4000 tonni terast ja 15 000 kuupmeetrit betooni pandud paika Eesti tööliste kätega.

Alltöövõtja Eesti Ehitus kasutas tellimuse täitmiseks omakorda 31 ettevõtte tööjõudu. ?Galvexi objekt rakendas oma suuruse tõttu mõne ettevõtte täielikult oma teenistusse,? räägib ASi Eesti Ehitus projektijuht Arvo Kirotus. ?Mõni alltöövõtjatest peab tehase valmimise järel tegema pingutusi, et oma tavapärasele turule tagasi murda.?

Galvexist saab nii Eesti Gaasi kui ka Eesti Energia suurimaid kliente. Tehase iga-aastase 12 miljoni m³ gaasinälja rahuldamiseks ehitati 10 km trassi. Mitmed Muuga sadama operaatorid võivad lähiajal selle investeeringu abil üle minna gaasiküttele, samuti trassi läheduses asuvad elamurajoonid.

Elektrienergia vajaduseks kujuneb 80 miljonit kW/h aastas, milleks rajas Galvex oma 110 kW alajaama. Esmakordselt Eestis ammutab Galvex tehnoloogilise vee merest.

Tehasehoone võtab enda alla 36 000 ruutmeetrit ning on kohati kuni 40 meetri kõrgune. Teraseterminal kujutab endast mitmekorruselist hoonet, millest saab ainuke kontrollitava kliimaga metalliladu Balti riikides. Lao maht on 64 000 tonni. Tehase südameks kujuneb ligi 200 meetri pikkune tootmisliin. Seitsme operaatori kontrolli all juhib kogu protsessi arvutisüsteem. Rulli pakitud teraslint puhastatakse liini ühes otsas roostest ning tõmmatakse läbi hiiglasliku tsingivanni. Teises otsas tasandatakse tsingikiht mitmetonniste valtsidega ning rullitakse taas kokku.

Eesti plekk-katuste ja vihmaveetorude tootjad hoiavad Galvexi müügimeeste telefoninumbreid märkmikes aukohal, sest nad loodavad uue tehase abil pääseda Soome teraseimportööri Rautaruukki hinnaettekirjutustest. ?Galvexi tehas teeb asja huvitavaks, sest Rautaruukki ei saa enam oma hinda dikteerida,? lausub OÜ Valtsplekitooted juht Piret Orloff. ?Olen Galvexi kontaktandmed endale üles märkinud, kuid jälgin esialgu, milline toodang uuelt liinilt tuleb, sest kvaliteediga ei saa ma riskida.?

?Kui meile vajalik toodang valmib siin oma koduõues ja pakub hea kvaliteedi juures soodsat hinda, siis miks plekki Soomest või Rootsist vedada,? ütles ASi Toode juht Aivo Roosenberg. ?Kui nad aga hakkavad kvaliteediga riskima, siis jääb neile märk külge.?

Soome terasefirmale Rautaruukki kuuluv Rannila Profiil näeb Galvexis ohtlikku konkurenti, kelle poolt Eesti turule suunatavat toodangut peab halvakvaliteediliseks.

?Meile teadaolevalt hakkab Calvex tootma peamiselt USA turule ja müüb Eestisse vaid teise sordi materjali, mis tekib näiteks liinide häälestamisel,? ütles ASi Rannila Profiil turundusjuht Uku Randmaa. ?Teeb muret, kui Eestis hakatakse metallkonstruktsioonides kasutama ebakvaliteetset terast.?

2000. aasta kevadel sõidab lihtsa olekuga ameeriklane Daniel Bain taksoga mööda Tallinna asutusi ja lehetoimetusi, lubades Tallinna väravate ette veeretada rauakoorma, mis võrdub peaaegu kümnendikuga Venemaa aastasest terasetoodangust ? 3 miljonit tonni.

Paljud kahtlustavad, et tegemist on petturiga, kes juhib muinaslooga teraseterminalist avalikkuse tähelepanu kõrvale sajandi kinnisvaraafäärist.

Muuga sadama kohal hõljub viha- ja rõõmupisarate pilv. Hollandlane Arnout Lugtmeijer kütusefirma E.O.S. eesotsas ja venelane Vladimir Volohhonski väetiseterminali DBT eesotsas kiristavad hambaid, sest noor jänki Bain tõmbas nende nina alt ära Baltimaade magusaima sadamakoha.

Transiidiärimehed kahtlustavad, et konkursiga võidetud ala müüakse hiiglasliku vaheltkasuga edasi.

Venemaa transiidiäri vanade tegijate silmile mõjub punase rätina üksnes Baini projekti nimi RUMA, mis kombineerub sõnade russkii materjal või russian material esisilpidest. ?Äsja ülikoolipingist tulnud lapsuke,? kirutakse Baini.

Täpselt RUMA-le sadamas antud kohale tahaks Lugtmeijer ehitada masuuditünnid ning Volohhonski pikendada oma hiiglaslikku väetisetelki. Plats on seisnud kaks aastat meeste nina all õrritavalt tühjana, samal ajal on operaatorid pressitud sadamasse kui kilud karpi. RUMA projektis kahtlevad ka Eesti Raudtee ning Eesti Terasekaubanduse Liit. RUMA ei hakka rajama sadamasse lubatud mitmekordset tootmishoonet terase ümberpakkimiseks, sest see on mõttetu, ütleb Ergo Metsla Eesti Terasekaubanduse Liidust.

Metsla kahtleb ka Vene terasele turu leidmises. Halva kvaliteedi tõttu on seda raske Euroopas müüa. Samuti protestivad USA terasetootjad Vene toodete vastu dumpinghindade tõttu.

?Sadam võiks sellele platsile rajada kas või õllekioskiga haljasala, et mitte lasta atraktiivsel kohal kasutult seista,? teravmeelitseb Lugtmeijer.

Aasta tagasi paneb Galvex Estonia OÜ ehitusele nurgakivi ning ettevõtte omanikud Daniel Bain ja Barry Bernsten rüüpavad Lugtmeijeri õrritamiseks ehitusplatsile toodud nõukogudeaegses õlleputkas kesvamärga.

Leping ASi Tallinna Sadam ja RUMA vahel sõlmiti 1997. aastal, kui Eesti-poolne eestvedaja oli toonane teede- ja sideminister, praegune Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare.