Jäämurdjate omanikud ründavad Eestit

Kui ettevõtjad ja ametnikud avaldasid eile hommikul kartust, et jäämurdjate leidmine võib põhjustada naaberriikidega teravat konkurentsi, siis õhtuks pakkusid juba viis laevaomanikku Veeteede Ametile tehingut.

?Homseks ootame lisaks uusi pakkumisi,? ütles ameti peadirektori asetäitja Arvo Veskimets. ?Praegu järgneb üks kõne teisele, kus küsitakse, kas meil ikka raha on.?

?Valitsus teenis raha eraldamisega jää murdmiseks au ja kuulsuse,? ütles naftatransiidiettevõtte AS Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas. ?Olukord läheb keeruliseks kuu lõpus ja nüüd on ainuke küsimus, kuidas on võimalik jäämurdjat turult leida.?

Pakkumiste rohkus võimaldab Veskimetsa sõnul tingida hinda ja esitada nõudeid jäämurdjate tehnilisele seisundile. ?Me ei pea nüüd ühe korraga vastu võtma laeva, mis on viis aastat seisnud ja nüüd tolmust puhtaks pühitud,? lausus Veskimets.

Lähipäevil kuulutab Veeteede Amet välja ühelt pakkujalt eelläbirääkimistega riigihanked kahele jäämurdjale.

Esimesena võib Eestisse jõuda veel nädalapäevad Põhjameres töötav soomlastele kuuluv Zeus. Teise laeva puhul on tehtud pakkumisi Euroopa riikidest näiteks Taanile kuuluvalt Gröönimaalt.

Eile hommikul Saksamaalt loodetud jäämurdja rentimine nurjus, sest laev saadeti Prantsusmaa rannikule naftareostust likvideerima.

Veeteede amet hoiab läbirääkimiste üksikasju jäämurdjate omanikega saladuses, sest kõne all on miljonite kroonide suurused summad, lisas Veskimets.

Valitsus otsustas eile õhtusel kabinetiistungil maksta erakorraliselt 100 miljonit krooni jää murdmiseks, et vältida laevateede külmumisega ähvardavat majanduskahju, ütles peaminister Siim Kallas.

Majandusministeerium loodab kahe päevaga sõlmida kokkulepped kahe võimsa jäämurdja rentimiseks, kinnitas minister Liina Tõnisson.

Praegu töötavad Tõnissoni sõnul kõik Eesti sadamad talvise graafiku alusel. Põhjaranniku sadamatest viib laevu vabasse vette Veeteedeameti jäämurdja Tarmo, Pärnu sadamat teenindab soomlastele kuuluv Protector.

Valitsuse poolt eraldatava rahaga loodetakse Eesti laevateid käigus hoida aprilli lõpuni, sest rasked jääolud võivad kesta nii kaua, rääkis Tõnisson.

Kevade poole võib kõne alla tulla mõne väikesadama sulgemine, sest võib jää tuulte mõjul hakata liikuma ja moodustada läbimatuid kuhjatisi, selgitas ta.

Vaatamata erakordsetele jääoludele jätab majandusministeerium laevaomanikelt kogutava jäämurdmistasu endiseks.

Laevaomanikelt kogutav maks ei kata jäämurdmise kulutusi ka soojadel talvedel, sest ainuüksi riigile kuuluva jäämurdja Tarmo ülalpidamiskulud on suured, väitis Tõnisson.

Valitsus ei kavatse arutada seni olemasolevale Tarmole lisaks uue võimsa jäämurdja ostmist, sest peab väga külmade talvede harva esinemise pärast õigeks jäämurdjate rentimist, põhjendas Kallas.

Eelmisel aastal tegid merendusasjatundjad valitsusele ettepaneku tellida välismaalt uus võimas jäämurdja mille maksumus võib olla 150-200 miljonit krooni.

Valitsus otsustas eile õhtul eraldada lõviosa erakorraliseks jäämurdmiseks kuluvast rahast ASi Tallinna Sadam mullu teenitud dividendide arvelt eeloleval teisipäeval, teatas majandusminister Liina Tõnisson.

?Rahandusministeerium saab juba eeloleval teisipäeval eraldada Tallinna Sadama dividendide arvelt 90 miljonit krooni kahe jäämurdja rentimiseks välismaalt, sest valitsuse istung kinnitab siis eilse otsuse,? ütles Tõnisson.

Praegu töötavatele jäämurdjatele lisakütuse ostmiseks makstakse 10 miljonit krooni valitsuse reservist.

?Kui talvehooaeg lõppeb ja tegelikud jäämurdmise kulud kokku lüüakse, saab valitsus taotleda Riigikogult kulude katmist stabiliseerimise reservist või riigieelarvest,? lisas Tõnisson.

Kokku maksab valitsus erakorralisteks jäämurdmistöödeks tänavu 100 miljonit krooni.