Hooldamata puitakende eluiga jääb lühikeseks

Akende juures tehtud ehitusviga või hooletus võivad viia küttekulude suurenemisele, talvisele külmetamisele liialt jahtunud eluruumides või koguni ehituskonstruktsioonide riknemisele. Kõige selle põhjuseks on oma kodu ?silmade? unarussejätmine, akende korrastamine kipub remonti tehes pahatihti kahe silma vahele jääma. Samas - ega kosmeetilise remondi jätkamine sisepinnalt akende välisküljele nende hoolduse seisukohalt suurt midagi annakski, lagunemise vastu on vaja tõhusamat kaitset.

Teiselt poolt - veidi lõhenenud ja "siniseks" tõmbunud aknaraam pole kaugeltki oma elupäevade lõpul. Kui kriitilist alumist osa hoolega puhastada, põhjalikult naturaalvärnitsaga immutada ning klaas korralikult kinnitada (vähemalt allservas kitiga), püsivad ka uskumatult näruse mulje jätnud puitraamid veel aastakümneid mitte ainult korras, vaid täiesti esinduslikud.

Meie oludes on akende välise värvikihi mahakoorijaks päikesekiirgus, kuid raami elueale mõjub see vähe. Võibolla tundub üllatav, et puit ei vaja säilimiseks värvikihti, kui tal on pärast märjakssaamist võimalus kuivada. Näiteks värvimata palkehitised püsivad sadu aastaid, kui nende katus peab. Raamide lagundajaks osutub hoopis nende alumistesse osadesse kogunev niiskus. Välispinnal sademe-, sisepinnal kondensvesi valgub mööda aknapinda alla ja tungib raami sisse, kusjuures värvist võib siin hoopis kahju tekkida, kui see ei lase niiskusel raamist välja auruda.

Peamine tähelepanu tuleb järelikult pöörata klaasi tihedale kinnitamisele raami (eriti allservas) ning piisavale kaldele aknaplekil või mujal vee liikumise teel. Kui vesi ei ole korralikult aknalt ja aknalaualt ära juhitud, jääb aknaraami ning -lengi alumine osa pidevalt niiskeks ja algab nii nende kui ümbritsevate puitkonstruktsioonide mädanemine.

Kui taastada vanad aknad, tasub otsida välja sellised traditsioonilised, järeleproovitud ehitusmaterjalid, nagu naturaalvärnits, aknakitt, ent tihti ka peitel või nuga vee ärajuhtimisrennide avamiseks ning uus aknaplekk koos mördiämbriga selle kinnitamiseks.

Ette rutates öelgem, et töö tegemise ajaks tuleb aknad lengi pealt maha tõsta. Kodusel remondil on seda mugav teha nii, et korraga võetakse maha välimised või sisemised aknaraamid. Enne immutamise, kittimise ning värvimise alustamist tuleb loomulikult aknaraamid hoolikalt kaabitsa või terasharjaga puhastada lahtitulevast värvist ning saastast. Seda ei tohiks teha liivapritsi ega -paberiga, puidu sisse kinni jäävad liivaterad panevad puidu vett imama ja muudavad selle kiiremini mädanevaks.

Lühidalt, esmatähtis akende säilimiseks on, et raamidesse võimalikult vähem vett võiks sisse imbuda. Paljude ehitusmeistrite põlvkondade poolt järeleproovitud nipp puidu selliseks töötlemiseks on ? sõltumata, kas materjal vana või uus on - immutamine naturaalvärnitsa või millegi samaväärsega. Nagu öeldud, aknaraamil tuleb seejuures pöörata peatähelepanu alumisele osale.

Värnitsaga töödeldud puidus olnud lõhed sulguvad või vähenevad, samuti impregneerib see puitu ja muudab viimase ka vähem "mängivaks" ehk mikrokliima mõjul kõverduvaks. Näiteks norralaste tugevalt üle saja aasta merekõlblikuna hoitud puidust "muinsuspaatide" saladus on igakevadises värnitsa või linaõliga ülekäimises.

Et värnits puidusse tungimiseks piisavalt vedelaks muuta, tuleks sinna lisada veerandi kuni kolmandiku jagu tärpentini. Teoreetiliselt peaks puitu immutama niikaua, kuni sinna enam õli sisse ei imendu, praktikas võib ehk piirduda kolmekordse pintseldamisega poolepäevaste vahedega. Kindlasti tasub aga ära aknaraami (alumisi) nurkasid pidi värnitsanõus hoidmine, poolest päevast peaks siin piisama vägagi mädanikukindla aknaraami saamiseks.

Kuigi praegu on kombeks kinnitada klaas raamile ainult liistudega, osutub see meetod vähemalt klaasi allservas ebapiisavaks. Klaasi välispinnal valgub liistu kõrvalt raami sisse vihmavesi, sisepinnal kondensvesi. Et seda ara hoida, tuleb klaasil vähemalt alumine serv kinnitada kitiga või kiti/liistu kombinatsiooniga, seejärel uuesti värnitsaga üle võõbata; olemasolevaid kõveraks tõmbunud liiste ja suurte pragudega aknaraamide allservi tuleb pärast puhastamist sellesama kitiga tihendada. Kitt (lisaks pragudes püsimisele) aeglustab ka immutusõli puidust väljakuivamist. Paraku siin pikalt kiidetud aknakitiga on aga lood sellised, et seda paistab raske poest hankida olevat. Kas on siin põhjuseks, et hulgifirmad väikest käivet andva kaubaga jahtida ei viitsi või milleski muus, kuid naturaalne kitt pole kaugeltki igas ehituspoes saadaval. Kiputakse pakkuma kallimaid ning vähem järeleproovitud asendusaineid.

Aknaraami värvides tuleb seda teha nii, et ruudu allservas värv ulatuks millimeeter-kaks klaasi peale; see ei lase allanõrguvat vett raami ja klaasi vahele valguda. Olgu öeldud, ilma kitita on see meetod ebapiisav, õigemini ebapüsiv.

Oluline operatsioon on ka kondensvee äravoolutee puhastamine aknalengil. Lengi sisse valguv vesi põhjustab kahju puitkonstruktsioonidele seenkahjustuste läbi. Arusaadavalt peab olema korras aknaplekk - ja kui on kasutatud vanemate majade puhul sageli esinevat raudplekki, tuleb see terasharjaga roostest puhastada ning korrosioonitõkkega üle värvida, äärtest korralikult kinnitada ja ennekõike kontrollida vettpidavuse suhtes. Aknaplekk peab olema kinnitatud nii, et kogu sellele jõudev vesi üle välimise ääre alla voolaks, vastasel korral tuleb see ümber ehitada või asendada - seintesse valguva vee põhjustatud kahjud on ülejärgmises suurusjärgus, võrreldes aknapleki hinnaga.

Viimane töö pärast akende kordaseadmist on neilt värviplekkide eemaldamine, selleks on võimalik kasutada mitmeid painduvast terasest valmistatud, poes müüdavaid tööriistade terasid, aga mitte eriti suure kraapimise jaoks on piisav abivahend ?ilett.