5. veebruaril ilmus Peeter Raidla sisukas artikkel ebakõladest teadusrahade jagamisel (vt -
Teadusrahast võtavad jagajad suure osa omale). Kahjuks jättis autor valgustamata haridus- ja teadusministeeriumi näotu osa ses protsessis. Seadmata kahtluse alla rahade jaotamisprotsessi reformimise ja edasise täiustamise vajadust, ei õigusta see ministri ilmselgeid seaduse ja eeskirjade rikkumisi. Selle mõistmiseks pole vaja õiguskantsleri tarkust. Eesti Teadlaste Liit juhtis Äripäeva veergudel juba möödunud aastal tähelepanu vajakajäämistele teaduse rahastamisel ja ohule, et vaatamata valitsuse lubadustele teadlaste palgad 2003. a ei suurene, vaid vähenevad. Olukord pingestus eriti pärast haridus- ja teadusministri käskkirja nr. 11, 17.01.2003, millega rikuti jämedalt kehtestatud sihtfinantseerimise korda.
Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimise alused on sätestatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Seaduse § 15 lõikes 2 sätestatule kinnitab sihtfinantseerimise iga-aastase mahu teaduskompetentsi nõukogu (TKN) ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga. See nõue on sätestatud ka haridusministri 09.04.02. määruses nr 31 (teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord).
Oma seadust eirava käskkirjaga 17. jaanuarist kuuletus haridus-ja teadusminister teaduskompetentsi välisele mõjukale survegrupile ja muutis TKNi ettepanekut. Sellega mitte nõustumisel pidanuks minister selle TKNile tagasi saatma ja nõudma täiendavaid selgitusi ja uut ettepanekut. Selle asemel võttis minister kätte ja vähendas peaaegu kõigi edukalt jätkuvate teemade rahastamist, eirates seega õiguspärase ootuse printsiipi ja kehtivat reeglistikku. Finantseerimisreeglite kohaselt võib vähendada finantseerimist kuni 20 vaid ebaedukalt täidetud projektide puhul kuni nende sulgemiseni järgmisel aastal.
Ministri käskkiri on vastuolus kehtiva seadusega, ületab ministri pädevust ja rikub oluliselt TKNi ning teadus- ja arendusasutuste õigusi. Nimetatud tegevus on kvalifitseeritav olulise seaduserikkumisena avaliku võimu kandja poolt. Eesti Teadlaste Liit teavitas seaduserikkumisest peaministrit ja jääb ootama valitsuse reageeringut. Pole veel selge, kas viga õnnestub parandada või mitte, kuid me peame välistama vigade kordumise. Olukorras, kus sihtfinantseerimine peab rahuldama korraga Euroopa Liidu prioriteetide, rakendusuuringute, innovatiivsete uuringute, rahvusuuringute, rektorite erihuvide, alusuuringute, kraadiõppurite ja järeldoktorite töö ning puuduvate riiklike teadusprogrammide finantsvajaduse, ei saagi olla kõigile meeldivaid lahendusi. Samal ajal on sihtfinantseerimise maht viimastel aastatel püsinud pea muutumatuna. Erinevatele nõuetele ja kriteeriumitele vastavaid tegevusi ei saa rahastada allikast, mis on mõeldud eeskätt alusuuringute finantseerimiseks. Sellele juhtis tähelepanu ka riigikontroll oma auditis. Lahendus pole siin niivõrd ümberkorraldused sihtfinantseerimise vahendite sisemises ümberjagamises, vaid riigi selged kavad rakendusuuringute finantseerimiseks teistest kanalitest, milleks esimesi samme on juba astutud, suunates selleks mõeldud raha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalasse.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.