Kas Eesti on kummist õigusriik?

See küsimus on teadlikult provokatiivne. Põhjus selle esitamiseks peitub järgnevas.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma otsusega 24.12.2002 (RT III 2003, 2, 16) kuulutas põhiseadusevastaseks ühe seaduse ühe sätte (palgaseaduse ühe paragrahvi) ja selle alusel kehtestatud ühe määruse (rahandusministri määruse).

Kaalumisel oli kaks õigushüve ? ühelt poolt riigi huvi ja teiselt poolt inimeste huvi eraelu puutumatusele. Riigikohus leidis, et sellel juhtumil vajadus riigi intensiivseks sekkumiseks isiku eraellu on põhjendamatu ning seda võimaldav säte ? põhiseadusevastane. Säte tunnistati kehtetuks. See tähendab, et riik (kõrgeima kohtuvõimu näol) konstateeris ja arvestas isikute põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ehk põhiseaduslikke väärtusi.

Tsiteerides Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaannet: ?Põhiseaduses leiduvatel väärtustel on väga erinev loomus. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õigusriiklike jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelistest suhetest. .. Inimese prioriteet riigi ees pole riigi kehtestatud, vaid riik tunnustab seda kui inimesele loomulikult kuuluvat omadust.?

Mida tähendaks selline isikute põhiseaduslike õiguste arvestamine ja põhiseadusevastase sätte kehtetuks tunnistamine õigusriigis? Vastuse leidmiseks tsiteerin jällegi Põhiseaduse Kommentaare: ?Olgu lisatud, et ülimat väärtust (s.o. inimese prioriteeti riigi ees) peab aktsepteerima ja realiseerima kõigepealt Eesti riik ise. Kõik kolm riigivõimu ? seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ? peavad tegutsema selle nimel, et tagada lõppastmes inimesele kuuluvad õigused ja vabadused.?

Kui isiku õigusi riivav seadusesäte on kehtetuks tunnistatud, siis õigusriigis nii seadusandlik kui täitevvõim seda arvestab ja täidab.

Täidesaatva riigivõimu asutus (Rahandusministeerium) koostas aga uue eelnõu ? ühe teise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (Korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu), milles soovib kehtestada samasisulise sätte, mille Riigikohus oli kuu aega tagasi (Palgaseaduses) põhiseadusevastaseks tunnistanud. Sealjuures ei varja Rahandusministeerium selle eelnõu väljatöötamise põhjust mitte sugugi. Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse Eelnõu väljatöötamise vajadust põhjendades, et kuna Riigikohus kuulutas selle (palgaseaduse sätte) põhiseadusevastaseks, siis on nüüd vaja sama sisu reguleerida teises seaduses.

See on räige õiguslik nihilism. Me ei saa rääkida õigusriigist juhul kui riigi täitevvõim otsib ettekäändeid, et riigi kõrgeima kohtuvõimu siduvaid jõustunud otsuseid mitte täita.

Inimesel ja eraõiguslikul juriidilisel isikul tuleb jõustunud kohtuotsuseid täita. Selle täitmise kindlustamiseks eksisteerib kogu riigi sunniaparaat. Riigil endal, nagu näha, on teised reeglid. Ja kui keegi leiab, et selline õigusakt või toiming riivab tema subjektiivseid õigusi, on tal võimalik selle vaidlustamiseks kohtu poole pöörduda. Ja ei ole välistatud, et Riigikohus langetab jällegi otsuse isiku kasuks.

Hetkel on aga lahtine küsimus, kuidas saab isik tagada riigi poolt Riigikohtu otsuse tegelikku täitmist. Nagu juba tsiteeritud ? seda peab aktsepteerima ja realiseerima kõigepealt Eesti riik ise.