Ühiskonnas nii poliitikakujundate, otsustajate kui ka üksikisiku tasandil lokkava arrogantsuse ja rehepapluse ohjamine on mistahes Eesti eduloo elluviimise üks eeldustest, kirjutab Kadri Sirg arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käesolev artikkel käsitleb autori nägemust mistahes Eesti eduloo elluviimise eeldusest.
Eesti Vabariigi territooriumil elavad erineva etnilise, religioosse jms enesemääratlusega inimesed. Enamus neist saab usaldusväärsest, lugupidavast ja pigem solidaarsest poliitika kujundamisest, otsuste tegemisest ja otsuste ellu viimisest sarnaselt aru. Mistõttu kõrk suhtlusmaneer ja läbipaistmatu otsustamine ning otsuste ellu viimine on nende jaoks pigem kummastav.
Eesti on ühtaegu nii suur kui ka väike. Hea tahtmise korral leiab vaevata üles mistahes eluvaldkondades kompetentsed, missioonitundega ja elluviidavaid ideid esitada suutvad inimesed.
Inimesed, kes on pädevad andma sisendit valdkondlike strateegiate ja tegevuskavad koostamisse ja toetama nende elluviimist. On selleks valdkonnaks siis energeetika, tervishoid, kõrgharidus, metsandus, ringmajandus vms. Väljakutsed, millega Eesti ühiskond silmitsi seisab ja lahendused nendele väljakutsetele ei ole väga komplitseeritud ja veel vähem unikaalsed maailma mastaabis.
Vajaliku sisendi saab kogutud ja tegevuskavad ellu viidud ilma kõrkuse ja omakasupüüdlikkuseta riiklikul ja ametkondlikul tasandil. Kui võimekust siseriiklikult otsuste tegemiseks ja ellu viimiseks napib, siis tuleks vajadusel valehäbita küsida abi väljastpoolt. Ka väljaspool Eestit elavad inimesed, kes meie ühiskonna käekäigust hoolivad.
OÜtaja tõde
Väidan, et OÜtamine ja maksude optimeerimine on näited riiklikul tasandil võimaldatud ja ühiskondlikult aktsepteeritud rehepaplusest. Mitu inimest teie tutvusringkonnas maksab oma sissetulekutelt kogu maksustava tulu ulatuses sotsiaal- ja tulumaksu? Või ei ole teadlikult aastaid või suisa aastakümneid nautinud maksude optimeerimise hüvesid.
Kas tulemuslik OÜtaja ja maksude optimeerija on tänases Eestis ettevõtliku ühiskonnaliikme sümbol? Kui see isik maksude optimeerimisest saadavate hüvede arvelt ei tegele oma kogukonna arendamise, vabatahtliku tegevuse, heategevuse jms, siis selle inimese käitumises on legaliseeritud rehepapluse hõng.
Paradoksaalsel kombel on tihtipeale maksude optimeerimise edulugu esindavad ühiskonnakihi liikmed, mitte 1000-1500 eurot bruto palka saavad palgatöötajad, need, kes valjuhäälselt teatavad „et tavakoolidesse on õpetajana jäänud pigem tööle need kes mujal tööd ei saa“.
OÜtaja ja maksude optimeerija hõimlane ja sõber võiks endalt küsida, kui lugupidavalt too inimene oma riigi ja teiste ühiskonna liikmete osas käitub.
Maksude optimeerijate üks vastuargumente on, et „riik kasutab minu maksuraha läbipaistmatult ja ebaefektiivselt“. Palju kiidetud digiriigis elementaarse läbipaistvuse saavutamine maksulaekumiste kajastamises peaks olema tehniliselt lahendatav küsimus.
Hetkel kuum
Ka teised tootjad on mures
“Ei ole kõige paremad ajad. Nii elu on.”
Ärme unusta inimlikke väärtusi
Rahapuuduses vaevleva tervisekassa süsteemi reformimine on hea võimalus Eesti eduloo usaldusel, austuselt ja lugupidamisel põhinevate eelduste praktiseerimiseks riiklikul ja ametkondlikul tasandil.
Pädevad inimesed väidavad et tervishoiu valdkonnas pikalt tegemata reformid on üks põhjus mistõttu me oleme jõudnud praegusesse olukorda. Kuidas minna edasi? Tõenäoliselt majanduslikult mitte nii heal järjel olevad, tihtipeale aastakümneid ausalt väikestelt sissetulekutelt makse maksnud ühiskonnaliikmed kannatavad enim kavandatavate muudatuste tulemusena.
Neile arstiabi kättesaadavus ja selle kvaliteet suure tõenäosusega halveneb. Poliitika kujundajatel ja otsustajatelt on lähiajal võimalik näidata, et nad suudavad lugupidavalt ja solidaarselt erineva majandusliku seisundiga ühiskonnaliikmete vajadusi otsuste tegemise arvestada.
Saaremaalt pärit tallinlasest palgatöötajana regulaarselt Ida-Virumaa vahet sõites olen ennast tabanud mõttelt, et Eesti ühiskonna liikmete vahel usaldust, austust ja solidaarsust napib.
Meie poliitikakujundajad, otsustajad ja ka üksikisikud oma kõrkuse ja omakasupüüdlikkusega on selle olukorra süvenemisele kaasa aidanud. Ehk on meil ühiskonnana oidu mistahes Eesti eduloole hinge sisse puhumisel inimlikke väärtusi mitte päris unarusse jätta. Inimeste toimetulek ja tahe siin maal elada on sama oluline kui innovatsiooni-, digi-, rohe- jms pöörete, produktiivsuse tõstmise ja kasumi kasvu toetamine.
Mistahes Eesti eduloo ellu viimisel seisame me ühiskonnana lihtsa valiku ees. Kas me soovime jätkata ühiskonnas arrogantsuse ja rehepapluse tolereerimist? Või on meie ühiskond küps millekski enamaks?
Eestis elavatel inimestel peaks olema võimalik ilma kõrkuse ja süstemaatilise omakasupüüdlikuseta elada inimväärset elu, hoolitseda enda ja oma lähedaste vaimse ja füüsilise tervise eest. Usaldusel, austusel ja solidaarsusel põhinev ühiskond on mitte ainult mistahes Eesti eduloo alustala, vaid ka tajutav julgeolekugarantii.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!