Kuiv õhk teeb tervisele ja mööblile liiga

Töö- ja eluruumides peetakse parimaks õhu suhteliseks niiskustasemeks 40?55. Talvisel kütteperioodil võib see number langeda keskmiselt 30 protsendini, kuid keskkütte ja elektriküttega ruumides pole sugugi haruldane, kui õhuniiskust on alla 20.

Mida see inimese tervisele teeb? Tulemuseks on kuiv kurk, huuled ja nahk, lisaks tekib staatiline elekter. Samuti ei kannata liiga kuiva õhku täispuidust mööbel ning põrandad ? selle üle, et laudpõrandasse talvel suuremat sorti praod võivad sisse kuivada või kapiuksed praguliseks muutuda, ei maksa väga imestada.

Mida saaks õhu niisutamiseks ette võtta? Alustada võib väga lihtsast nipist ? kodutarvete poodides on müügil väikesed plastist anumakesed, mis tuleb lihtsalt veega täita ning konksude abil radiaatorile kinnitada. Anumas olev vesi aurab pikkamööda ära ning õhk saabki niiskem.

Kes nii lihtsa lahendusega ei lepi, võib osta juba tuhat või paar tuhat krooni maksva õhuniisuti, Eestis on müügil näiteks Bionaire kaubamärki kandvad tooted. Lihtsamad neist töötavad nagu elektrilised veekeedukannud ? kui vesi keema läheb, hakkab aparaadist auru tulema ja see niisutab õhku. Müügil on nii kuuma kui ka jahutatud auru tootvad seadmed, mis mahutavad 3-5 liitrit vett. Selline niisuti on mõeldud 10?30 m2 suuruse ruumi õhu niisutamiseks.

Suuremad seadmed mahutavad ka ligi kümme liitrit vett ning need sobivad suurema, 60?70 ruutmeetrise ruumi õhu niisutamiseks.

Peenem aparaat, Itaalia päritolu Ultrasonic aurustab vee kõigepealt ultrahelivibratsiooni abil ning seejärel puhub ventilaator aurutolmu ruumi laiali. Ka see toode on mõeldud kuni 30 m2 suuruse ruumi õhu niisutamiseks ja maksab ligi kaks tuhat krooni.