Eesti liigub õigusriigi suunas

Riigikohtu üldkogu tegi esmaspäeval otsuse (nr 3-1-3-10-02), mis on oluline põhiseaduslike väärtuste kaitse seisukohast. Põhiseaduse §23 näeb ette, et kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.

Põhiseaduse §23 ei lahenda sõnaselgelt olukorda, mil isik oli juba süüdi mõistetud, kuid kandis karistust seaduse alusel, mida hiljem kergendati. Küsimust ei ole üheselt lahendatud Euroopa Inimõiguste ja Põhisvabaduste Konventsioonis, kuid kergendava normi tagasiulatuv mõju tuleneb ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklist 15 lg1, samuti Euroopa põhiõiguste hartast.

Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks karistusseadustiku rakendamise seaduse §12 lg1 osas, milles seadus ei näinud ette vabaduskaotust kandva isiku karistuse vähendamist hiljem kergendavas seaduses ettenähtud vangistuse ülemmäärani.

Üheks põhiliseks Riigikohtu otsuse motiiviks on põhiseaduse §12 garanteeritud võrdne kohtlemine ja õigusloome võrdsus. Lubamatu oleks olukord, mille puhul täpselt sama teo toimepanemise eest mõistetakse isikule erinev karistus ainuüksi põhjusel, et asja menetleti erineval ajal. Nagu me teame, kohtuasjad venivad ja ei ole mingit põhjust rangemalt karistada isikut, kelle asi jõudis varem lahendini. Sellest tulenevalt Riigikohus leidis, et ühel ja samal ajal samasuguse kuriteo toimepannud isikule erineva karistuse sõltuvusse seadmine kohtuotsuse tegemise ajast on ebamõistlik ja võib isegi viia riigi omavoli keelu rikkumisele (põhiseaduse §13). Samas Riigikohus tuvastas, et isiku vabastamise korral kergemat karistust ettenägeva seaduse kehtestamise tõttu ei ole isikul õigust saada hüvitist riigilt, kuna vabadus võeti seadusjõus kohtuotsuse alusel.

Riigikohtu lahendis toonitatakse meid kõiki puudutavaid olulisi põhiseaduslikke väärtusi nagu õigust vabadusele, piirangu proportsionaalsust ja abinõu sobivust, vajalikkust ning mõõdukust, samuti üldist võrdsuspõhimõtet.

Riigikohtu otsus käsitles küll tavalist varguse asja, kuid lahend omab otsest kohustuslikku mõju kõigis kriminaalasjades, sealhulgas majandusasjades. Riigikohtu lahendis väljendatud teoreetilised seisukohad on efektiivselt kasutatavad ka väärteomenetluse- ja haldusasjades ning mõjutavad laiemas mõttes seaduse kohtulikku tõlgendust kõigis kohtuasjades.

Riigikogule ei tee reeglina muret isiku põhiseaduslike õiguste riive, mistõttu Riigikohtu tasakaalustav sekkumine on järjekordselt tervitatav. Eriti positiivne on tendents tõlgendada seadust isiku kasuks ja põhiseaduslike garantiide kindlustamise suunas.