Töötasu on suurem kui palk

Tööandjal on vähemalt üks kord aastas vaja otsustada töötajate palkade suuruse üle. Võttes aluseks kusagilt loetud või kuuldud info, et müügimees saab palka keskmiselt 7000 krooni, võib selle põhjal tehtud otsus osutuda valeks. Tarvis on teada, kas tegemist on bruto- või netosummaga ning kas ja mil määral lisandub sellele tulemustasu. Samuti võib oletada, et vaja on katta ka ametiauto ja mobiiltelefoni kasutamise kulud.

Näeme, et vaja läheb täpsemat teavet, missugune kogusumma nendest osadest lõpuks moodustub ehk teisisõnu ? kui palju müügimehele maksta, et nii tööandja kui ka töövõtja kokkuleppele saaksid. Millised erinevad kogupalga osad Eestis üldse kasutusel on?

Võrreldes teistes riikides esineva aastase tasupaketi ülesehitustega, milles võivad lisaks põhipalgale esineda näiteks ettevõtte poolt töötajatele vabatahtlikku pensionifondi või ravikindlustusfondi maksete tegemine, kolimiskulude ja majutuskulude hüvitamine, kindlustusmaksete tasumine jne, on Eestis tasupakettide ülesehitus veel suhteliselt lihtne. Seda mõjutab Eesti maksusüsteem, mis liigitab enamiku selliseid tasusid ja kõik soodustused erisoodustuse alla ning kohustab tööandjat maksma neilt hüvedelt kõik maksud, mis töötasultki.

See ajendab ettevõtet maksma töötajale pigem suuremat palka kui pakkuma kõikvõimalikke soodustusi. Samuti on Eestis niikuinii kohustuslikud ravikindlustusmaks ning pensionifondi tehtavad maksed.

Fontese poolt 2002. aasta suvel läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et enamlevinud tasupaketi osad lisaks põhipalgale on tulemustasu ja garanteeritud lisatasu. Tulemustasu makstakse Eesti ettevõtetes enamasti müügikäibelt/-kasumilt või tükitöölt ning valdavalt 10?50 aasta põhipalgast. Garanteeritud lisatasude all on mõeldud näiteks jõulupreemiat ? selle maksmist esineb 24 ettevõtetes (mõnesajast kroonist ühe kuupalgani) ?, puhkuse lisatasu jms.

Töötajatele pakutavatest soodustustest on levinumad ühisürituste korraldamine, mobiiltelefoni kulude katmine, ametiauto kasutamise võimalus erasõitudeks, sportimiskulude katmine. Veel esineb suhteliselt suure toetussumma maksmist töötaja jaoks piduliku või traagilise sündmuse puhul ning näiteks tööletuleku ja kojumineku transpordikulude katmist. Esinevate soodustuste nimekiri on muidugi pikem, aga mitmeid neid esineb vaid üksikutes ettevõtetes, enamasti on need ka üsna väikesed summad.

Rõhutada tuleb, et suurema osa Eesti töötajate aastasest tasupaketist moodustavad ikkagi põhipalk ja tulemustasu, mitmetel ametikohtadel lisandub ametiauto kasutamise võimalus ja mobiiltelefoni kulude katmine.

Seetõttu on oluline teada ennekõike nende tasupaketi osade esinemissagedust ja summade suurust ning seda sõltuvalt piirkonnast, kus töökoht asub, majandussektorist ja töö iseloomust.