Riia ehitusmessil tasub Eesti firmadel osaleda

19.?23. märtsini toimus Riia Kipsala messikeskuses 17. ehitusnäitus MAJA 2003, millest võttis seekordki osa palju Eesti ettevõtjaid nii külaliste kui eksponentidena. Kokku oli Eesti kaubamärke esindatud kas otse või esindajate kaudu üle 30.

Kokku juba neljandat korda toetab Eesti ühisväljapanekut Eesti Ekspordiagentuur.

Ühisväljapaneku organiseeris Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, 73 m2 ühisboksis osalesid AS ESCO (Weckmani katuse- ja seinaprofiilid, terastooted), AS Silbet (gaasbetoonväikeplokid), AS Silikaat (silikaattellised), Remei Baltica OÜ (betooni lisaained), AS Delafor Heating (metallradiaatorid), Armounti OÜ (kummimatid, plastiktooted), Loodesystem OÜ (ehitus, termoprofiilid), Festobalt OÜ (soojuspumbad).

Paljud Eesti firmad olid väljas iseseisvalt, nt AS Aeroc, AS Saku Metall, AS Columbia-Kivi. Kõik nad on ka enne Läti messidel eksponentidena osalenud.

Nädalavahetusel oli messihallis rohkesti külastajaid, ehkki kahe messi üheaegne toimumine on tekitanud probleeme: mõnda nurka oli jäänud vaba pinda. Nimelt toimus märtsis Riias koguni kaks ehitusmessi, algul Skonto hallis ja seejärel Kipsala messihallis. Üheaegsed messid tekitavad palju küsimusi nii eksponentide kui ka külastajate hulgas. Valisime osalemiseks Kipsala seal toimunud ehitusmesside traditsiooni tõttu, pealegi on Kipsala ehitusmess sobitatud Balti messide ühisesse kavasse.

Kuigi ehitusmess reklaamis end paljude uuendustega, midagi väga uudset silma ei jäänud. Võis näha antibakteriaalset valamut ja suure ehitustehnika esitlust messiväljakul, üheks innovatiivsemaks tooteks peaksin aga Eesti väljapaneku ASi Festobalt soojuspumpa, mis kasutab lisaenergia saamiseks õhusoojust.

Messi ja sealhulgas Eesti boksi külastas ka Eesti suursaadik Lätis Toomas Lukk, kes ootab veelgi enam ettevõtjaid Lätti, potentsiaalset tööd seal leidub. Omalt poolt pakub saatkond võimalust sealses esinduses kohtumiste korraldamiseks.

Peep Siimon, AS Esco tegevjuht

Kui võrrelda Eesti Ehitab ning Riia Kipsala messe, siis erinevusi on. Riia mess on suurem, kuid Tallinna oma ilusam. Kuna Kipsalas on ruutmeetri hind kallim ja ettevõtted umbes samal järjel, mis Eestis, siis piirab kõrgem hind kindlasti ekspositsioonipinna kasutamist. Seega ongi firmade väljapanekute tase Eesti Ehitab messil parem. Tuleb aga arvestada, et kliendile pole vaid tooteinfo ostuotsuse puhul määrav, ta tahab ka head tooteesitlust näha ja positiivset emotsiooni saada.

Läti ehitusmessile tasub minna eelkõige neil firmadel, kes otsivad partnereid ja edasimüüjaid, nii et kui võimalust on, tasub kohale minna. Esco on tegelenud Weckmani katuste müügiga Lätis juba mõnda aega ning Kipsalas osalemist pidasime oluliseks, et suurendada kaubamärgi tuntust. Samas ? kui Eesti ühisstendile poleks ekspordiagentuurilt toetust olnud, siis ei oleks me Kipsalas osalenud.

Ivar Paplavskis, AS Aeroc juhatuse esimees

Kuna ehitusmess on ehitusmaterjalide alal turundussündmus, siis peame õigeks käia väljas kõigil turgudel, kus oma tooteid müüme. Kipsalas olime eraldi 42 m2 suuruse boksiga, kuna tahtsime mitmest küljest avatud ja hästi jälgitavat väljapanekut ning seda Eesti ühisboks ei võimaldanud. Ekspordiagentuuri doteeritav ühisboks sobib ehk neile, kes tahavad oma tooteid lihtsalt Lätis müüa, mitte omada seal esindust. Küll aga ei peaks ekspordiagentuur doteerimisel kriteeriumina arvestama seda, et kõik firmad oleks ühel pinnal. Ka eraldi osaledes võiks toetust saada.

Kui võrrelda ehitusmesse Eestis ja Lätis, siis aasta-aastalt vahe väheneb ? varem oli Kipsalas märgata ka pudi-padi, mis ehituse teemaga niivõrd kokku ei läinud. Tavatarbijal pole aga Lätti messile vaja selle mõttega sõita, et äkki saab Riiast midagi sellist, mida Eestist ei saa. Valik on mõlemal pool sama.