Varastatud ratta leidmine võrdub lotovõiduga

OÜ CCC Rattapood müügimehe Üllar Juudase sõnul on just nii suur võimalus, et kadunud ratas taas üles leitakse. ?Kui on veel tegu ka levinud jalgrattaga, mida on Eestis sadu, on varastatud kaherattalise taasleidmine praktiliselt välistatud,? kinnitab ta.

Olukord pole ka parem selliste ratastega, mida on Eestis vaid paar tükki, sest ka neid varastatakse ning need kaovad sama jäljetult kui levinumadki kaherattalised. ?Rattad kaovad kui musta auku ning keegi ei ta, kuhu nad jäävad,? kinnitab Juudas.

Tihti pole abi ka politsei poole pöördumisest, sest sinna antud info võimalike varaste ja varastatud info kohta jääb tihtipeale kasutamata. ?Meil on olnud juhtumeid, kus varastatud ratast on nähtud ja selle kohta ka politseile teade edastatud, kuid asi nii jääbki,? räägib Üllar Juudas. Pigem on tulemust andnud aga juhud, kui omanik ise on oma sõiduvahendi otsimisega tegelema hakanud.

Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta sõnul on tihti probleem ka selles, et politseinikud ei suuda leida varastelt võetud rataste omanikke. ?Tihti ei tea avalduse esitajad ei oma ratta raaminumbrit ega ka eritunnuseid, osatakse öelda vaid ratta mark ja värv,? teab Palta. See aga teeb levinumate rataste otsimise praktiliselt võimatuks. Möödunud aastal toimus kokku 2323 kuritegu seoses jalgratastega ning kokku varastati 2747 jalgratast. Kuritegudest on aga avastatud 340.

Kadri Palta sõnul tasuks võimalike probleemide vältimiseks alustada juba sellest, et ostetakse dokumentidega ratas. ?Nii on hiljem võimalik tõestada, et konkreetne jalgratas kuulub just teile,? kinnitab ta. Juhul kui ostetud rattaga dokumente kaasa ei tule, tasuks kindlasti endale üles kirjutada ka ratta raami number ning tema erilised tunnused.

Teine võimalus on kasutada Tallinnas tegutseva rattaregistri abi. Tegu on andmebaasiga, milles interneti vahendusel päringuid tehes on võimalik saada teada, kas registri märgistusega ratas on varastatud või mitte.

Jalgrataste turvamiseks sobivad aga kõige paremini selleks spetsiaalselt mõeldud rattalukud. Selliseid lukke on kolme põhitüüpi: tross-, U- ning kettlukk, mis tuleb tabalukuga kinnitada. Valiku, milline lukk millisele rattale muretseda, peab tegema ratta omanik ise, seejuures aga tasub meeles pidada, et luku muretsemisel koonerdada ei tasu. Rattapoe müügimehe Üllar Juuda sõnul on kõige turvalisemad nn U-lukud, mida on kõige raskem tangidega puruks murda või jõuga avada. ?Korralike U-lukkude hinnad algavad umbes 1000 kroonist,? kinnitab ta.

Veel on populaarsed ka nn trosslukud, mille hinnatase algab umbes 50 kroonist. ?Siingi tasub meeles pidada, et odav lukk ei pruugi olla hea lukk,? leiab Juudas. Sobiva turvalisuse ja hinna suhtega lukkude hinnad algavad aga umbes 400?500 kroonist.