Teadlasest IT-ettevõtte juhiks

Milline oli Teie esimene töökoht?

Pärast TEMTi (Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum) lõpetamist 18aastasena töötasin kolm kuud Keilas autojuhina, vedades leiba laiali. Sellest ajast on vaid head mälestused ja Keila linn sai ka päris selgeks. Igal hommikul tuli kell viis üles tõusta ja Tallinnast Keila poole sõita.

Teie akadeemilist karjääri vaadates tekib kohe küsimus, kas lõpetasite juba gümnaasiumi cum laude?

TEMTi jah. Koolis ma küll väga hea õpilane polnud, aga 8. klassi lõpetasin hästi ja läksin edasi TEMTi autondust õppima. Suunamise sain hiljem Autobussikoondisesse.

Mis Teil oma praeguses juhitöös TEMTi haridusest kasu on olnud?

TEMT polnud halb valik, seal pandi algusest peale mõnus tamp peale, sest lisaks gümnaasiumiprogrammile olid erialatunnid, mis kestsid kuni kella neljani välja ning ka eksameid tuli topelt teha.

Mis motiveerib pidevalt edasi liikuma?

Vajadus saavutada. Tunda, et oled midagi korda saatnud. Loomulikult ka soov hästi elada, kuid see pole peamine. Minu sooviks on luua organisatsioon, mis oleks suunanäitaja. Arvan, et see on pikk protsess ja ma olen alles alguses.

Mis on Teie seni suurim tööalane saavutus?

Suhteliselt kiiresti oleme PerSimplexi üles töötanud.

Alustasite viie töötajaga, praegu töötab firmas kaheksateist inimest. Mis oli kõige suurem väljakutse firma käivitamisel?

Kõige esimesed sammud on alati kõige raskemad. Loed raha, et kas saad palka maksta või ei saa. Firma käivitamisel on vaja palju enesedistsipliini. Endal ja ka töötajatel tuleb järgida teatud rutiine ja siis juba hakkab asi voolama. Finantsdistsipliini järgimine on ka väga tähtis.

Kui lihtne oli teil turusituatsiooni mõttes 2000. aastal alustada?

Turusituatsioon oli siis huvitav, sest firma Kinex sattus sel ajal raskustesse ja suur osa kliente tuli meile üle, mis lihtsustas alustamist.

Mis eristab teid teistest konkurentidest?

Oma majandustarkvara osas oleme turuliidrid. Meil on lisaks tootearendus, mida teostame peamiselt välismaa tellijaile.

Millised isikuomadused on Teid kõige rohkem toetanud?

Sihikindlus. Tõesti, kui ma võtan mõne idee käsile, siis käin ja uurin pidevalt, kas ikka asjad on tehtud, kuigi näen, et mõnikord sellega isegi väsitan inimesi. See on siiski edasi viinud.

Kui võrdlete ennast algaja juhina ja praegu, mis on suurim erinevus?

Enesekindlust on rohkem. Julgen rohkem oma tahtmist kehtestada ja oma intuitsiooni usaldada ning ideid ellu viia. Ideed tuleb ka inimestele mõistetavaks teha. Enesedistsipliin ka muidugi.

Millist nõu annaksite neile, kes soovivad praegu IT-firmaga alustada?

IT-äris on sageli nii, et ideid on palju, kuid asju tuleb hakata ellu viima. Ideedest kellelgi puudust pole, kuid äri peab raha sisse tooma ja seda peaks kõigepealt vaatama.

IT-äri on seni olnud patsiga poiste tööala, nagu mingi woodoo, kuid tegelikult on see ikka tootmine, mis muutub üha standardsemaks. Tarkvara standardiseerub ja firmad koonduvad.

Millised on 18miljonilise kogukäibega PerSimplexi uued suundumused?

Meie soovime panustada tarkvara arendusse, toodete ja teenuste arendamisse. On plaane Rootsi ja Inglismaaga seoses. Majandustarkvara poolelt tuleb ka platvormi laiendada. Jätkusuutlikkuseks peame aga kasvama käibe ja töötajate arvu osas paar-kolm korda.

Kus näete end viie aasta pärast?

See on küsimus, mida ma kogu aeg TTÜs ise tudengitelt küsin. Võiks olla 100 miljoni kroonise käibega firma, mis teeniks head kasumit ja poleks ainult Eesti-põhine, vaid haaraks ka Baltikumi. Tarkvaraarenduses sooviks ka Rootsis ja Inglismaal suuremaid projekte teha.

Mis on Teie jaoks olnud suurim tagasilöök?

Mõnikord mõtlen tagasi, et oleks võinud kõike märksa kiiremini teha.

Tegite oma doktoritöö Inglismaal. Mida see periood Teile andis?

Eestis ja Rootsis tuleb doktoriõppes ainepunkte koguda, kuid Inglismaal on vaid doktoritöö, millega tegeled. Nõudmised on muidugi kõrgemad, jälgitakse väga, et töö oleks unikaalne ega midagi sarnast poleks varem tehtud.

Kuidas Teil õnnestub juhitööd ja teadustööd ühendada? Kui palju selleks kokku aega kulub?

Vahepeal ma distsiplineerisin ennast tugevalt. Ärkasin kell 6.00 hommikul ja kuni üheksani lugesin ja kirjutasin, siis tulin tööle. Sel aastal on teadustöö pisut tagaplaanile jäänud. Ehk sügisest tõmbaks jälle tuurid sisse.

Milline on Teie edu valem?

Rahulolematus viib mind edasi, muidu poleks põhjust tegutseda.

- Ville Arumäe, Masinaehitustööstuse Liidu tegevdirektor

Meelis Nafthal otsuste vastuvõtmisel ei kahtle, seega on ta otsusekindel. Samas on ta otsuste tegemisel avatud, tal pole kinnisideid. Suhtub ümbritsevasse reaalselt ja objektiivselt.

Meelis on hea suhtleja ja seda ka võõrkeeltes, rootsi, norra, inglise keeles. Ülikooli ajal suhtles ta vähem, kuid praegu, seoses oma firmaga on ta tunduvalt lahtisemaks muutunud. Teda iseloomustab võime näha asju suuremalt, ka väiksemate probleemide puhul kogu terviku nägemine.

Tahtejõulisus iseloomustab teda ka. Meelis on elanud lühemaid ja pikemaid perioode mitmetes Euroopa riikides ja veel mõni aasta tagasi oli tal korter peale Tallinna veel ka Stockholmis, Londonis, kusagil USAs ja teab kus veel.

Meelis tegeleb aktiivselt ka spordiga, enne Rootsi maratonijooksul osalemist käis ta igasugust halba ilma trotsides 20 kilomeetrit jooksmas.