• OMX Baltic1,2%288,35
  • OMX Riga−0,61%870,83
  • OMX Tallinn0,76%1 826,19
  • OMX Vilnius0,13%1 122,72
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,37%8 579,72
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%102,84
  • OMX Baltic1,2%288,35
  • OMX Riga−0,61%870,83
  • OMX Tallinn0,76%1 826,19
  • OMX Vilnius0,13%1 122,72
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,37%8 579,72
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%102,84
  • 27.06.03, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahvusvahelistest raamatupidamisnõuetest

Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) avaldas 19. juunil uue standardi - IFRS 1 "IFRS esmakordne rakendamine" ("First-time Adoption of IFRS"), mis kehtestab üleminekureeglid ettevõtetele, kes hakkavad oma finantsaruandluses rakendama kohaliku hea raamatupidamistava asemel rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (tuntud lühendite all IAS ja IFRS).
Teatavasti peavad kõik Euroopa Liidu (EL) börsiettevõtted hakkama hiljemalt 2005. aastal koostama oma aruandeid vastavuses IFRSga. Hetkel on ligikaudu 7000 ELi börsiettevõttest vähem kui viiendiku aruandlus vastavuses rahvusvaheliste standarditega. Ülejäänud koostavad oma aruandeid, lähtudes kas kohalikust heast tavast või mõne muu riigi standarditest (näiteks US GAAP). Seega seisavad ELi ettevõtetel lähiaastatel ees väga suured muudatused oma finantsaruandluse ümberkorraldamisel.
IFRS 1 on oluliseks abiks ettevõtetele, kes lähevad oma finantsaruandluses üle rahvusvahelistele standarditele. Eestis on sellel standardil eriline tähtsus, kuna erinevalt paljudest teistest ELi riikidest lubab uus raamatupidamise seadus alates 2003. aastast rakendada IFRSi kõikidel Eesti ettevõtetel, mitte ainult börsiettevõtetel.
Uus IFRS 1 teeb ülemineku rahvusvahelistele standarditele senisest pisut lihtsamaks. Kui seni kehtinud põhimõtete kohaselt tuli üleminekul IFRSile vaadata üle kõik bilansis kajastatud varad ja kohustused ning viia nende arvestus tagasiulatuvalt vastavusse IFRSi põhimõtetega (isegi juhul, kui mingi varaobjekt oli tekkinud bilanssi juba kümneid aastaid tagasi), siis IFRS 1 lubab mitmeid lihtsustatud üleminekureegleid.
Näiteks juhul, kui ettevõte on soetanud aastaid tagasi tütarettevõtte ning tehingu tookordne kajastamine ei olnud kooskõlas tänaste IFRSi reeglitega, ei pea ta hakkama tegema keerukaid tagasiulatuvaid ümberarvestusi.
Üleminek IFRSile ei puuduta ainult raamatupidamist. Ettevõtted peavad mõistma ka muudatuste laiemat tähendust, nagu uute arvestusreeglite mõju finantseerimislepingutele ja boonusskeemidele. Ettevõtted peavad täiustama oma süsteeme, et koguda piisavalt andmeid suurenenud avalikustamisnõuete täitmiseks ning suutma selgitada toimunud muudatusi ka finantsaruannete kasutajatele.
Analüütikud tahavad suure tõenäosusega, et ettevõtted neid IFRSile ülemineku mõjudest võimalikult vara informeeriksid. Nii nende kui ka juhtkonna enda jaoks on IFRSi mõistmine kriitilise tähtsusega nii kapitali struktuuri kui ka majandustulemuste analüüsi juures.
Üleminekul IFRSile peab juhtkond mõtlema mitmetele tähtsatele küsimustele. Näiteks milliseid lubatud lihtsustatud üleminekureegleid kasutada, milline on turu reaktsioon, kui järsku eelmiste majandusaastate kasumit tagasiulatuvalt muudetakse, või millised on IFRSi rakendamise mõjud tulevastele aruannetele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.01.25, 08:00
Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele