Pangad seisavad klientide eest

Missugused pangaklienti puudutavad andmed kujutavad endast seadusega kaitstavat pangasaladust, on üheselt kirjas krediidiasutuste seaduses. Samas on ära toodud ammendav loetelu isikutest ja juhtudest, millal pangad pangasaladust sisaldavat teavet on sunnitud väljastama. Sellesse loetellu kuulub ka maksuhaldur, kellele pangad pangasaladust vastavalt maksukorralduse seadusele avaldama peavad. Mingit täiendavat kaitset krediidiasutuste seadus panga klientidele maksumenetluses ei anna.

Praegu kehtiv, 01.juulil 2002.a. jõustunud uus maksukorralduse seadus annab eelmise seadusega võrreldes maksuhaldurile mõneti laiemad volitused ja reguleerib mitmeid küsimusi liigagi üldiselt andes sellega maksuhaldurile laialdase omapoolse tõlgendamise võimaluse. See omakorda toob kaasa vaidlusi nii maksuameti-pankade kui maksuameti-maksumaksjate vahel. Iseloomulikuks näiteks on maksukorralduse seaduse § 61, mille kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt sealhulgas ka pankadelt teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Pangatöötaja ei ole maksurevident ja talle ei saa panna kohustust hinnata, kas konkreetse korraldusega on küsitud just selles maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid. Panga õigustatud ootuseks on, et riik, ja riigi esindajana maksuamet, austab isikute põhiõigusi ja seeläbi on välistatud riigipoolne igasugune omavoli ning ka maksuametnikepoolne seadusega antud pädevuse ületamine.

Küll on panga võimuses kontrollida kas korraldused on korrektselt vormistatud ja kas on panga poole pöördumine põhjendatud. Maksukorralduse seadusest tuleneb maksuhalduri kohustus kõigepealt maksukohustuslase enda poole pöörduda. Tegemist on üldnormiga ja ei tohi kahe silma vahele jätta, et seadusandja on samas ära toonud ka üldnormi rakendamist välistavad erandid: kui maksuhalduril ei ole teada isiku elu- või asukoht, kui isik ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist, on maksuhalduril õigus pöörduda kohe kolmanda isiku sh panga poole.

Seega on Vello Vallaste väide eksitav, et maksuametnik võib panga käest andmeid küsida vaid siis, kui ta ei ole neid saanud kontrollitavalt isikult endalt. Kui näiteks isiku poolt maksuametile antud kontaktandmed on tegelikkusele mittevastavad, tekib olukord, kus maksuametil polegi võimalik temalt endalt andmeid küsida. Kuna maksumaksja peaks olema huvitatud, et maksuamet esmalt temaga kontakteeruks, peaks maksumaksja ise hea seisma selle eest, et maksuametis olevad andmed tegelikkusele vastaksid.

Vello Vallaste artikli lugejal võib jääda mulje, et maksuamet on äriühingut kontrollides küsinud pangast põhjendamatult andmeid ka äriühingu töötajate kohta. Autori järeldus, et need korraldused olid sisult igal juhul õigustamatud, on pealiskaudne. Näiteks võib juriidilise isiku maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tema töötaja pangakontol sisalduv info maksumenetluses tähtsust omada (näiteks kontrollitakse ümbrikupalkade maksmist äriühingu poolt).

Vello Vallaste väidab, et maksuamet nõuab pankadelt eraisikute pangakontode väljatrükkide ebaseaduslikku esitamist ja Eesti pangad on ammu harjunud neid korraldusi vastuvaidlematult täitma. Väide on eksitav ja see vasta tegelikkusele.

Nagu eelnevalt kirjutasin, on pankade võimuses kontrollida maksuhalduri korralduste korrektsust. Mitmeid korraldused, kus on alust arvata, et küsitud andmed ei oma antud maksumenetluses tähtsust või korraldused on mingil muul viisil ebakorrektselt vormistatud on pankade poolt ka vaidlustatud. Viimastel aastatel on pangad mitmekümnel juhul esitanud vaided kohtusse kohtueelsesse menetlusse, samas on ka suur hulk ebakorrektseid korraldusi, mis on pärast pangapoolset tähelepanujuhtimist maksuameti enda poolt muudetud.

Eesti kommertspangad seisavad oma klientide huvide eest. Maksuameti korralduste mittetäitmine panga poolt on seadusega karistatav. Pangaliidu juhina pean oluliseks, et maksuhaldurid ei esitaks pankadele ebakorrektseid ja põhjendamatuid korraldusi. See on võimalik vaid läbi maksuameti töö kvaliteedi parandamise. Kindlasti aitab sellele kaasa ka maksuameti ja pangaliidu tõhustuv koostöö. Tavaks on saanud pankade ja maksuameti iga-aastased kohtumised, leidmaks lahendusteid vastastikuses suhtlemises tekkinud küsimustele. On oluline märkida, et maksuameti keskasutus tunneb huvi ja peab oluliseks olla kursis kohalike talituste töös esinevate puudustega.

Maksuameti ja pankade suhtluses on levinud praktika, kus enne maksuhalduri koostatud korralduse täitmist täpsustavad pangad vajaminevate andmete hulga. Selle tulemusena väljastavad pangad maksuametile kliendiandmeid, kuid seda korralduses märgitud mahust väiksemas ulatuses ja ainult maksumenetluses tähendust omavate andmete osas.

Lõpetuseks headele pangaklientidele - ärge laske ennast eksitada vastutustundetutest üleskutsetest!

Usun, et riik täidab talle antud kohustust oma kodanike põhiõiguste kaitsel, mis peab pakkuma kaitset ka riigivõimu omavoli eest. Seadused, mis võivad olla aluseks isikute vabaduste ja eraelu puutumatuse piiramisele või neile kohustuste tekitamisele, peavad olema väga täpse regulatsiooniga, mis välistaks nende laiendatud tõlgendamise teiste hulgas ka maksuhaldurite poolt.