Kahjuks muutub üha närvilisemaks end eurovastasteks nimetava seltskonna hämamine ja demagoogitsemine. Nii väidab Uno Silberg Ida-Saksamaa näitele tuginedes, et tööpuudus peaks Euroopa Liiduga (EL) ühinedes ka Eestis kasvama. See on ELi vastasele tüüpiline loogika- ja faktiviga.
Skeptik alustab artiklit üllatusliku väitega, et erinevalt teistest käsitlevad eurokriitikud probleeme dünaamiliselt. Tere hommikust! Siiamaani on just ELiga mitteühinemist soovivate jõudude jutustustest puudunud selge positiivne programm. Kus on alternatiivid, Eesti visioonid mitteliitumisel? Neid pole, ei saagi olla!
Mõtlevale inimesele on selge, et Ida-Saksamaa ei ühinenud ELi, vaid Lääne-Saksamaaga. Vähegi asjaga kursis olevad inimesed teavad ka otseselt ühisest riigist johtunud mõju tööpuudusele. Nimelt ühtlustati ühes riigis koheselt riigisektori palgad. See põhjustas ränga surve erasektori palkadele, mistõttu keskmised sissetulekud kerkisid kiiresti 70 protsendini Lääne tasemest. Praeguseks moodustavad Ida-Saksamaa palgad isegi üle 90 protsendi Lääne-Saksamaa omadest.
Saksamaa keskmine palk on üle 40 000 krooni kuus ning selleks vajalikku tootlikkust ei ole Ida-Euroopas praegu kuskil võtta. Kui Eesti palgad ühtlustada liitumisel Soome omadega (umbes 35 000 krooni kuus), tõuseks meie tööpuudus märksa kõrgemaks kui Silbergi viidatud Ida-Saksamaa tippseis, 19,5 protsenti 1998. aastal. Eestis prognoositakse palgatõusu kiirenemist ELi astumisel, kuid üksnes tasemeni 12 500 krooni kuus 2010. aastaks. Selline palkade kasvutempo jääks viimase viie aasta keskmisele isegi alla, ehkki oleks märksa kiirem, kui mitteliitumisel. Eestis on tööpuuduse languseks pärast ELiga ühinemist nii makromajanduslikud kui spetsiifilised eeldused. Viimaste hulka kuulub tööotsijate koolituseks mõeldud summade kahekordistumine tänu Euroopa Sotsiaalfondile, samuti loob töökohti ELi eelarvest Eestisse laekuvate miljardite kasutamine infrastruktuuri ehitamiseks. ELi turu kindlustamine meie eksportijatele on oluline nii seniste töökohtade säilitamiseks kui uute loomiseks.
Eesti ettevõtlus võidab ELi astumisel ka bürokraatlike eksporditõkete kaotamisest. Majanduskeskkonna turvalisusega arvestavate investeeringutega kaasneb ka loomulikult töökohtade arvu kasv.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.