Nii büroo-, teenindus- kui ka tootmis- ja laopindade üüriindeksites polnud möödunud kvartaliga võrreldes põhjust muuta ühtegi näitajat. Eeldatavasti on algaval sügishooajal tekkimas tugev surve büroohindade languseks, kuna üheaegselt vajavad üürnikega täitmist City Plaza, Paldiski mnt 27/29 ning veel mõned kesklinna pooltühjad büroohooned. Peagi on turule tulemas 10 000 m² suurune FKSMi uus büroohoone Pärnu mnt ääres ning endine AÜ Maja Rävala pst 4. Kuigi mahud polegi kokkuvõttes kuigi suured, ületavad need aastast loomulikku nõudluse juurdekasvu, mis on selge indikaator survest hindadele.
Erinevalt kommertspindadest on hinnad elamispindade turul jätkuvalt tõusutrendil. Elamispindade koondindeks on viimase kvartali jooksul kerkinud koguni 5 protsendipunkti võrra. Suurima panuse andis tüüpkorterite jätkuv hinnatõus, mis on tänaseks kevadisest tasemest ligi 4% võrra kallimad. Selged hinnakergitajad on seejuures uued korterid, mida on näiteks Mustamäel väga edukalt võimalik müüa hinnatasemel kuni 15 000 kr/m² (Sõpruse pst 159b). Uute ja odavate korterite puudumise tõttu on tekkimas oht, et magalate hinnatõusu jätkudes jõutakse peagi tasemele, kus pole tüüpkorterite hindadele enam võimalik leida ratsionaalseid põhjendusi.
Stabiilne hinnatõus on toimumas ka uute korterite sektoris ning hoolimata kümnete hoonekarpide üheaegsest püstitamisest näib ostjaid jaguvat. Statistika põhjal pole siiski sajad korteriostjatest elanikud üleöö rikkaks saanud, vaid ostu-müügisummad kantakse otse pankade eluasemelaenu portfellide koosseisu. Ostjate hirm 15?20aastase laenukohustuse võtmise ees näib olevat taandunud. Üha enam noori siseneb esmakordselt eluasemeturule uut korterit soetades, leides omafinantseeringuks abi lisatagatisi seades. Vanemate korterite sageli liigkõrgeid hindu vaadates võib seda ka igati mõistlikuks pidada.
Järjekindel hinnatõus on jätkunud ka elamumaa müügiturul, mis on saavutanud enneolematu mahu. Tallinna ja Harjumaa poolesajas suuremas arendusprojektis on täna pakkumisel umbes 3000 elamukrunti. 2002. aasta nõudlus piirdus ca 600 krundiga, mis teeb müügimahtude aastaseks kasvuks tagasihoidliku 10?15%. Oluliselt kiiremat kasvutempot pole ette näha ka lähiaastatel. Seega rahuldaks olemasolev pakkumine 4?5 lähima aasta nõudluse. Kuigi olukord võib ehmatavana näida, pole krundiostjatel põhjust ülepakkumisest tulenevat hinnalangust ootama jääda. Lisanduva käibemaksu ning kasvava ELiga liitumise ootuse tõttu on lähema aasta jooksul kruntide hinnad veelgi tõusmas, kuid vähemalt sama kiirelt langeb nende likviidsus. Arendajate pankrotilainet see kaasa ei too, kuna valdav osa projekte suudab ennast kasumis hoida ka aastas vaid 2?3 krunti müües.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.