Edukas kalatööstuse saneerija

Alustasite Eesti taasiseseisvusperioodil hoogsalt erinevate äridega, kuni jõudsite ka ETVsse tööle?

Noorena olin harjunud, et raha tuleb ja jääbki tulema sellise katkematu jämeda joana. Nii et kulutasin kõik ära ega pannud midagi kõrvale. Tagantjärele on isegi piinlik selle elu pärast. Peagi lõppes aga kergelt raha saamine ja tuli tööle minna. Siis läksingi televisiooni konkursile ja kuidagi jäin seal sõelale. Seal tekkis ka autoriteet üsna kiiresti.

Miks jätsite teletöö?

Ainuke viga televisioonitöö juures oli see, et raha ikka maksti väga vähe. Nii edev ma ka polnud, et seal edasi olla ja leppida väga vähese sissetulekuga. Pärast televisiooni perioodi olin uuesti samas seisus, et tööd nagu polnud ja raha ka ei olnud. Siis oli juba aga mõistus kodus. Tuli uuesti karjääri nullist alata ja üks sõpradest soovitas mind Tallinvesti tööle kommertsdirektoriks.

Kuidas sattusite tööle kalatööstusesse Viru Rand?

Vahetult enne töötasin ma Venemaal. Rublakriisi tagajärjel 1998. aastal otsustas Norma AS seal oma tootmise sulgeda, järele jäi vaid müügiga tegelev osakond. See oli minu jaoks seisakuperiood, kus ma soovisin endale pingelisemat tööd. Viru Rand oli tol ajal Eesti kõige suurem kalatööstusettevõte, kuid läks 1999. aastal pankrotti. Viru Randa otsiti tegevjuhti ja sinna ma läksingi.

Miks võtsite pankrotiseisus firma juhtimise vastu?

Sellega sain Eestisse töökoha. Sain võrdlemisi suure firma enda juhtimise alla. Südamesopis oli mul selline lootus ka, et kui ma seal hea juht olen, siis hilisem investor äkki soovib mind tegevjuhiks edasi palgata. Väljakutse sisu oli selline: kuidas saada inimesed tööle olukorras, kui nad on lootuse kaotanud, ja kuidas sellises olukorras inimesi motiveerida.

Mis toetas Teid juhtimise juures kõige enam, kui firma oli raskes situatsioonis?

Mina pole teist motivaatorit suutnud välja mõelda kui see, et ma teen ise hästi palju, hoolega ja usinasti, ja siis teised hakkavad ka tegema. Raskes seisus firmasse peab tulema keegi vedur, kes teeb ise ja usub, siis osa inimesi hakkab ka tegema ja uskuma ja need, kes tegema ja uskuma ei hakka, need paraku tuleb ära saata.

Ära saata tuli Teil suur hulk töötajaid. Mis on koondamise juures juhile kõige raskem?

Olen pidanud seda elus palju tegema ja see on asi, millega ära ei harju. Alati on inimeste koondamine endale stressi tekitav. Iseenda emotsioonidega toimetulek on kõige raskem, ega see meeldiv töö ole. Valdav osa töötajatest oli muidu kenad inimesed, kes polnud teinud mingisugust pahandust.

Millised isikuomadused on Teid juhina toetanud?

Olen ise äärmiselt lojaalne oma kolleegide suhtes, ma isegi ei soovi neid alluvateks nimetada, ja usun, et nemad on ka mulle lojaalsed. Mul pole isegi firma struktuuri olemas, sest käsitlen kõiki ühe suure perena, kus kõigil oma roll täita. Peres ei saa öelda, et mees on naise ülemus või naine mehe ülemus või et vanemad on laste suhtes ülemused.

Kas oli kasu ka Venemaa kogemusest? Kas äri aetakse viinalauas?

Arvatakse, et Venemaal saab äri ajada vaid viina juues, saunas käies ja altkäemaksu andes. Sellist suhtumist ma küll ei kohanud. Äri aetakse ikka päeva ajal, selge peaga ning tõsisemas meeleolus. Familiaarne suhe pole seal äri eelduseks. Need, kes kippusid mõista andma, et neile tuleks välja teha, polnud ka tõsised otsustajad. Minu kogemus seda ei kinnita, et ilma altkäemaksuta ei toimi Venemaal ükski asi. Toimis küll, kaup liikus läbi tolli pidevalt ja suhelda tuli ka maksuametiga.

Olete praegu omanik ja tegevjuht ühes isikus, kas sellel on ka miinuseid?

Liiga väikese kaaluga otsuseid hakatakse tegema osanike tasandil. Oht on asjasse liiga sisse minna, end igasuguste probleemidega koormama hakata. Kui mul oleks kuskil kaugel tuhat aktsionäri, siis ma teeksin kiiremini mõned otsused ära kui praegu.

Kas tippjuhi karjäär peaks algama lihttöölisest?

Arvan, et see tuleb kasuks. Olen olnud teise kategooria autojuht, kolmanda kategooria konditustaja, neljanda kategooria troppija ja börsimaakler, teletoimetaja jne.

Ma pole kunagi kahetsenud, et olen teinud ka lihttööd ? lõiganud konveieri ääres liha Tallinna Lihakombinaadis. Ma nägin selle elu ära ja arvan, et sellest on kasu ka praeguses töös. Arvan, et mõistan täna paremini inimesi, kes ka minu ettevõttes töötavad, et ma pole neist liiga kaugel.

Kus olete ennast koolitanud?

Ma polegi end kuskil eriti koolitanud. Olen küll näinud suurte diplomitega inimesi, kellele hakkab tunduma, et 2 + 2 pole 4, vaid on mingitel asjaoludel ka 5 või 3. Olen praeguseni keskharidusega, kuigi olen ka EBSis üritanud juhtimist õppida, kuid Venemaale tööle minek tuli mul vahele ja usun, et lähen sinna kunagi veel tagasi.

Kas kõrghariduse puudumine pole seganud karjääri?

Üldiselt mitte. Vaid üks kord ühele töökohale konkureerides, kui lõppvoorus tehti valik kahe kandidaadi vahel. Öeldi, et mõlemad on head, kuid otsustame siiski paberiga mehe kasuks.

Haridus siiski inimesest juhti ei tee, ennekõike on tähtsad isikuomadused.

Mul pole kunagi elus enda kehtestamisega probleeme olnud ja üks kindel viis autoriteedi saavutamiseks on töökus.

Kas oma töötajate juures peate haridust oluliseks?

Hea, kui on haridus. Päris küsimus number üks see pole. Olulised on isikuomadused ja see, mis ta varem on saavutanud. Eriti hea on, kui töötajal on kõrgharidus erialal, millel ta töötama soovib hakata.

Kui palju Te praegu päevas töötate?

Minu töögraafik on selline, et tulen tööle siis, kui olen üles ärganud. Ärkan erinevalt, alates kella seitsmest hommikul, aga vahel ka kell 14 päeval, siis jään tööle terveks ööks ja järgmiseks päevaks, võib-olla veel üheks ööks.

Teen niikaua, kui jaksan ja huvi on. Kui mingit keskmist üritada leida, siis kindlasti mitte alla 12 tunni ööpäevas. Nädalavahetuse olen püüdnud hoida pere jaoks.

Kas läheksite tagasi tööle Venemaale?

Mul pole midagi Venemaal töötamise vastu.

Paavo Pettai, Idea AD juhatuse liige ja strateegiline juht

Agu Laanemetsal on väga suur töövõime. Kui ta on endale eesmärgi seadnud, siis ta töövõime on oluliselt suurem kui teistel. Ta võib tunde, päevi, kuid ja aastaid selle eesmärgi nimel pühendunult töötada. Agu on ka väga analüütiline ja süsteemne mõtleja.

Agu oli kooliajal üks andekamaid õpilasi. Agu on särava mõistusega. Nii kirjanduses kui ka füüsikas olid tal võrdselt head tulemused, kuigi tavaliselt on inimesed ühel suunal tugevamad. Tal küll pole kõrgharidust, kuid samas on ta läbinud töö kõrvalt kaks kõrgkoolikursust ühe aastaga. Kui teed rohkem kui keskmine töötaja, siis enamik inimesi hakkab sind ikkagi austama.

Samas muidugi peab julgema otsustada, see on ka joon, mis paljudel puudub. See inimene, kes ütleb, et teeme nii, ei pea olema formaalselt paikasätitud ülemus. Paljudele on see hea, et keegi teine on öelnud, et teeme nii, siis on ju vastutust vähem.

Inimesena on tal hea huumorimeel.