Alustasite Hansapangas tööd tellerina. Hiljem saite kontori juhatajaks. Mis või kes on toetanud Teie karjääri ja motiveerinud edasi liikuma?
Hansapangas oli organisatsioonikultuur niivõrd tugev, et need, kes me täna oleme, oleme tänu endisele Hansapangale. Endises Hansapangas oli väga positiivne atmosfäär ja ma hindan selle firma väärtusi. Näiteks õppimisvõimelisus oli seal väga hinnatud. Töötajatelt nõuti 100protsendilisi oskusi ja pidevalt toimus vabatahtlik ning sundimatu utsitamine. Libastumisi polnud võimalik endale lubada, näiteks mitteteadmist toodete tasemel.
Kui suur väljakutse oli tulla teise valdkonda juba valmis meeskonda juhtima?
Täna mõeldes oli see hulljulge temp. Olin siis pangas töötanud juba üle kuue aasta ja ma ei näinud seal enam mingit väljundit, Hansapanga Hoiupangaga ühinemisel hakkas töötajate jaoks asi mäest alla minema. Tegelikult oli kaubandus valdkond, millega ma varem polnud kokku puutunud. Kaubandus on palju loomingulisem, kui seda oli pangandus, ja minu jaoks oli valdkonna vahetus väga positiivne.
Kas töö erinevates valdkondades pigem tuleb kasuks või on see professionaalsusele kuidagi takistuseks?
Kõik, mis inimene on elus läbi teinud, tuleb talle kasuks. Küsimus on ainult selles, mida sa kuskilt kaasa võtad. Vanast Hansapangast oli minul kaasa võtta suurepärane teeninduskultuur, mis on tohutult tähtis ja muutub aina tähtsamaks, sest kauba pakkumist on kõikjal. Hea olemise ja mõnusa keskkonna loovad aga need inimesed, kes konkreetses kaupluses on.
Firmal ABC King on Tallinnas seitse kauplust, kus töötab 65 inimest. Kui palju oma tööajast pühendate alluvatega suhtlemisele ja kui olulised on kontaktid müüjatega?
Anonüümsus firmas pole sugugi hea. Oluline on hinnata seda, kelle jaoks sa tegelikult olemas oled. Müüjatega suheldes saan enda töö jaoks palju informatsiooni. Kui ma iga nädal ei jõua kõiki kauplusi külastada, siis kahe nädala tagant kindlasti. Muidu ei tea ma, milliseid otsuseid vastu võtta.
Müüjad loovad firmast esimese mulje. Juhtkond võib olla väga suurte teadmistega ja professionaalne, kuid kui müüjad sama ideed edasi ei kanna, siis ainult juhtide kogemusest on vähe kasu.
ABC King on 80 mln kroonise käibe ja 7 mln kroonise kasumiga Eestis teine kingamüüja. Kuidas hoiate ennast kursis kingamaailma trendidega?
Messidel käies ja ka reisides püüan alati jalanõudekauplused läbi käia. Üldjuhul on nii, et Euroopa trendikaup jõuab meile aastase hilinemisega.
Kui naised võivad jalanõude valikuga rahule jääda, siis miks meeste valik on nii nigel?
Naised on altimad minema uute moevooludega kaasa ja seetõttu on ka nende valik suurem. Eesti mees on konservatiivne, eelistab pigem praktilist jalatsit kui moodsat. Aga tuleb tunnistada, et trend on liikumas sinnapoole, et ka mehed muutuvad trenditeadlikumaks.
Kas Teil tuleb ette ka ainult naisjuhtidele omaseid spetsiifilisi probleeme?
Kui läbirääkimiste laua taga istub meesterahvas, siis kõigepealt tuleb ennast kehtestada, teha end talle võrdseks partneriks, ja alles siis saab asuda läbi rääkima. Naiste vahel jääb esimene samm ära, sest kohe ollakse võrdsed partnerid. On mehi, kellega ei ole mingit probleemi, kuid ega meestele üldiselt ei meeldi, et tullakse nende mängumaale, mis on võib-olla natukene feministlik seisukoht, aga nii see on.
Millele toetute konfliktsituatsioonides ja millest lähtute teravamate probleemide lahendamisel?
Minu jaoks on probleemi lahendamine pigem positiivne väljakutse. Minu põhimõte on see, et asjadest tuleb rääkida õigete nimedega. Konflikt on koht, kus teha asju selgeks, miks üldse selline situatsioon on tekkinud. Kõik negatiivsed asjad on tegelikult positiivsed, sest neist on nii palju õppida. Avameelsus on oluline, aga inimesed pahatihti ei soovi asjadest rääkida nii, nagu need on, ja siis tekibki palju arusaamatusi ja sellest konfliktid ju lõppkokkuvõttes tulevadki.
Mis on suurim erinevus Teie kui algaja ja Teie kui juba kogemustega juhi vahel?
Stressi- ja pingetaluvus on suurenenud. Alguses tekitas iga väiksemgi negatiivne tagasiside rohkem meelehärmi ja ma isegi võtsin asju rohkem isiklikult. Praegu oskan paremini analüüsida ja mõte liigub teistmoodi, põhimõttel, et õpi ebameeldivast olukorrast. Mõtlen alati, milline oli minu osa situatsioonis ja kas oleksin saanud midagi teisiti teha.
Mis on kõige olulisem, mida algaja juht peaks arvestama?
Arvan, et ei tasu araks lüüa ega iseendas kõhelda. Ainukene inimene, kes ennast aidata saab, olete te ise, ja endasse tuleb uskuda. Ühestki tagasilöögist ei tohi iialgi heituda. Juhi töö ongi probleemidega maadlemine. Iga telefonikõne tähendab mingit probleemi või küsimust, mida lahendada.
Margus Rink, Hansapanga personaalpanganduse juht
Olin Hansapangas Evelin Hiie otseseks ülemuseks. Ta oli vaikne ja arglik, aga samas meeldiv inimene. Temast paistis välja päikselisust ja sära. Kui otsisime Saaremaale regiooni juhti, siis ta esialgu ütles pakkumisest ära. Põhjendades, et on veel vara, aga mainides, et kuskil kaugel on tal tahtmine siiski olemas. Teda regiooni juhiks määrates läksime päris suurele riskile, kuid ma pean Evelini oma karjääri jooksul üheks viiest parimast valikust. Risk firma seest valikul oli ka see, et niisugune samm võis tekitada lisapingeid.
Juhina ilmutas ta sihikindlust ja saavutas kiiresti klientide tunnustuse. Eesmärk oli meil kokku lepitud ja tee, kuidas sinna jõuda, oli juba tema enda teha. Evelin Hiiet pean ma suureks üllatajaks, mis näitab, et esmamulje võib ikka väga petlik olla.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.