Eriolukorra väljakuulutamine oleks suur viga

Ida-Virus, kus enne viimast suurt sõda elas 77 000 inimest, on tänaseks 175 000 elanikku. Suuresti N.Liidu vajadusteks loodud suurtööstus on viimase 10 aastaga kas erastatud või riiklikus omandiski jätkudes turureeglitele kohandatud. Kokku on kukkunud Oru turbatööstus, mitme suurettevõtte töötajaskond on kahanenud kokku tuhandete inimeste võrra. Kõigele vaatamata suudeti ära hoida eriolukordade tekkimine ning seetõttu suudeti säilitada investorite huvi maakonna ettevõtete vastu.

Kokkuvõttes tähendas see seda, et maakonna ettevõtlus on viimastel aastatel stabiilselt suutnud 10?12 miljardi kroonise käibe juures tagada 3,5miljardilise ekspordi ja vähemalt miljardilise väliskaubanduse positiivse saldo. Kreenholmi Valduse AS tagas seejuures ekspordist umbes kolmandiku. Ka aastaid pärast erastamist suudeti lepingutingimustega võrreldes säilitada vähemalt kahekordne tööhõive! See oli väga suur ime! Ometi ka tekstiilitööstuse turukonjunktuur maailmas muutub ja tänaseks on kätte jõudnud keerulised ajad ka Kreenholmis. Odav välismaine tooraine, odav välismaine tööjõud pluss dollari kurss ning Ameerika ja kogu maailma majanduse keerulisus tingib muu-hulgas ka Kreenholmis nüüd olukorra, kus ettevõtte omanik on sunnitud kärpima kulusid, sh koondama tööjõudu.

Kas see on katastroof Narvale, Ida-Virumaale?

Jah, maakonnas, kus suhteliselt kitsalt spetsifitseeritud tööjõudu jäi juba varem üle, lisab Kreenholmi juhtum tõesti töötust. Peamiselt kangruteks õppinud tööjõul ümberõppeta on suhteliselt keeruline leida uut tööd; suhteliselt paremas olukorras on seadmeid teenindatavatel töötajatel, aga ka neil on vaja ümberõpet.

Riiklikult on lahendatud nii töötute koolituse rahastamine kui võimalused ümberõpet saada. Seda pakub Narvas kindlasti kõige paremini Narva Kutseõppekeskus. Riik on siin loonud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), milles on ette nähtud vahendid ettevõtluse arendamiseks, sh ka välismaiste investorite ligimeelitamiseks. Eriti peaksid siin aktiivsed olema kohalikud omavalitsused. Miks näiteks peaks investor valima just Narva linna, kuhu uus ettevõte rajada?

Tahan siinkohal küsida Narva volikogult ja linnavalitsuselt otse ? kas te olete ikka kõik teinud, et investorid tahaksid Narva tulla. Täna on kahjuks vastupidi - linnavõim on kapseldunud, ettevõtlusele erilist tähelepanu ei osuta. Linnas pole õiget hotelligi, kus külalistel peatuda jne. Endiselt on keeruline leida sobivat tööjõudu. Narva Kutseõppekeskusest alles hakkavad uute erialade lõpetajad tulema ? see on väga lootustandev märk! Kui ka linnavõim arendaks linna atraktiivseks investoreile, alles siis saaks tänane töötu narvalane lootuse uuele töökohale. Ainult liitumisele Euroopa Liiduga ei tasu panustada - ka siis sõltub kõik sellest, kuidas avanevaid võimalusi linnavõim kasutada oskab. Halvim, mida saab teha, on välja kuulutada mingi hädaolukord ? see oleks investoreile vaid selgeks tõrjesignaal.