Sageli tuleb raamatut lugedes ka õppida

Usina lugejana olen ikka ja jälle avastanud, et teatud aja möödudes jääb raamatu lugemisest meelde kolm asja. Need on fakt, et oled seda lugenud, raamatu pealkiri ning emotsioon, mille lugemine andis. Kuna paljud raamatud on aga olemuselt praktilised ning nendes pakutavad ideed täiesti kasutuskõlblikud, siis nende kolme asja talletamine enam mind ei rahuldanud. USA ülikoolis tuli suur osa õppetööst ise raamatute abil ära teha. Meie mõistes loengud vaid toetasid, süvendasid mõistmist ja kinnistasid õpitut.

Sellele tuginedes olen nii mõnegi raamatu lugemise abil seda hoopiski õppida valinud. Esimesena tulevad meelde Jim Collinsi raamatud ?Heast suurepäraseks? ja ?Loodud kestma? ning näiteks Anthony Robbinsi raamat ?Piiramatu jõud?. Raamatu õppimine tähendab minu jaoks teemasse süvenemist koos markeri, pastaka ja paberiga. Markeriga selleks, et tähelepanuväärsemaid lõike kollakeks teha. Pastakas ja paber, et koheselt enda peas tekkivaid ideid ja seoseid üles märkida.

Tavaliselt ühest lugemisest ei aita. Pärast nädalast laagerdumist olen loetu ning oma märkmed uuesti üle vaadanud ning püüdnud tekkinud ideid nüüd juba enda elu, töö ja firma konteksti paigutada. Kolmas etapp on ilma raamatu ja märkmete abita kokkuvõtte kirjutamine ning tegevusplaani koostamine.

Autor: Peep Vain